Viirus kukutab nafta hinda, hinnalangust on oodata ka Eesti tanklates ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1582807800000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Nafta hind on olnud viimase nädala languses. Analüütikud põhjendavad hinnalangust eelkõige koroonaviiruse põhjustatud pandeemiahirmu ning erinevate piirangute ja majanduslangusega. Eesti tanklates pole nafta hinna languse mõju veel näha, kuid lähipäevadel peaks hind langema.

Toornafta hind maailmaturul langes viiendat päeva järjest ning jõudis 2019. aasta jaanuari tasemel, vahendas Reuters neljapäeval. Uudisteagentuur tõi välja, et kolmapäeval ületas esimest korda väljaspool Hiinat koroonaviirusega nakatunute arv Hiinas nakatunute arvu. Viiruse kiire levik Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Prantsusmaal on tekitanud kartuse, et nõudlus kütuste järele langeb.

Vaatamata USA presidendi Donald Trumpi kinnitusele, et Ühendriikides on koroonaviiruse kiire leviku võimalus väga väike, langesid ka USA-s bensiinihinnad. Kuivõrd USA on maailma suurim nafta tootja ja tarbija, tähendaks sealse nõudluse vähenemine omakorda tõsist mõju maailmaturu hindadele.

Eestis pole tarbijad veel olulist languse mõju näinud. Neljapäeva hommikul oli tanklakettides bensiin 95 liitri hind 1,389 eurot, pärastlõunal 1,369 eurot.

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste sõnul on hinnalanguse mõju siiski juba Eesti jaehindades olemas. "Võrreldes nädalataguse ajaga on hind kukkunud nii bensiinil kui diislikütusel kaks senti liitrist. Valmistoodangu hinna suuremat langust on aga tagasi hoidnud dollari mõningane tugevnemine euro suhtes," lausus ta.

Kui toornafta langustrend jätkub, muutuvad kindlasti hinnad veelgi soodsamaks ka Neste tanklates, märkis Sülluste.

Olerexi logistikajuht Priit Põlluste sõnul on maailmaturu hind olnud languses viimase 48 tunni jooksul ning sama palju läheb veel aega hinna langetamiseks tanklates.

"Kuna kütused ostetakse sisse partiide kaupa, siis maailmaturu hinnalangus tanklates avaldab mõju mõnepäevase nihkega. Kui maailmaturu hind jätkab langemist või jääb juba langenud tasemele, siis tõenäoliselt kajastub see ka Eesti tanklates," ütles Põlluste.

AS Alexela juhatuse liige Alan Vaht märkis, et maailmaturu hindade suhteliselt kiire langus ei tähenda sama järsku muudatust tanklate hindades.

"Arvestades, et bensiini ja diislikütuse jaehinnas on maksude osakaal suur – vastavalt 58 ja 54 protsenti – siis protsentuaalselt ei saa kütusehinnad tanklates langeda nii palju kui maailmaturul. Kindel on aga see, et maailmaturuhindade langus mõõdetuna eurosentides jõuab igal juhul ka tanklatesse," ütles Vaht.

Alexela langetas Vahti sõnul neljapäeval maailmaturuhinna muutusest tulenevalt üle Eesti oma tanklates bensiini ja diislikütuse hindu.

Risto Sülluste sõnul ei saa aastatagusega praegust hinnataset tanklates siiski üks-ühele võrrelda, sest mõju avaldab hinnale ka biokomponentide hinna tõus maailmaturul.

"Suurem nõudlus biolisandite järele on nende hinnad üles viinud. 2019. aastal oli biokomponendi sisalduse kohustus 6,4 protsenti, käesoleval aastal aga 10 protsenti. Seega põhjus, miks on täna jaehinnad kõrgemad, tuleneb ka biokomponendi hinnast ja biosisalduse kõrgemast nõudest," ütles Sülluste.

Hirm vähendab ostuhuvi

Alan Vahti sõnul on koroonaviiruse leviku tõttu kütusehindade liikumist nii lähiajal kui ka kaugemas vaates äärmiselt keeruline prognoosida.

"Keegi ei tea, mis täpsemalt saama hakkab ning kui suurt mõju see omab nii kütusehindadele kui ka maailma majandusele tervikuna. Viimaste päevade paanikat nii globaalsel kütuseturul kui ka aktsiaturgudel on tekitanud just nimelt hirm koroonaviiruse ees," rääkis ta.

Cirkle K peadirektor Kai Realo ütles "Aktuaalsele kaamerale", et koroonaviiruse mõju ei ole otseselt naftatoodetele, vaid majandusele üldiselt.

"Hetkel nähakse nõudluse langust ja see toob - nagu ikka kapitalismis - tootehinna alla. Eks me siis näeme, kas tekib mingiusgune probleem ka tarnetes, nafta saadavuses, siis ta võib jälle üles liikuda. Aga hetkel me loodame, et ta jääb pigem sellele tasmele," lisas ta.

Diislikütuse hind on maailmaturul viimase nädalaga langenud 55 dollarit tonnist ehk 10 protsenti, bensiini hind on seevastu langenud koguni 68 dollarit tonnist ehk 12 protsenti, tõi Vaht välja.

Kõik see tähendab, et europõhise diislikütuse hind on langenud madalaimale tasemele alates 2017. aasta septembrist ning bensiinihind oli viimati tänasel tasemel 2019. aasta veebruaris.

Vahti hinnangul on hinnalanguse taga viiruse leviku prognoosimatus ja sellest tulenev investorite ettevaatlikkus

"Hirm on see, mis on pannud kütusettevõtteid ja investoreid hoidma eemale kütuse- ja aktsiapositsioonidest. Seni võetud positsioone on asutud jõuliselt vähendama ning teiselt poolt on ostuhuvilisi jäänud vähemaks. Nii on müügi- ja ostupakkumiste tasakaal liikunud üle 10 protsendi allapoole. Kuhu täpselt hind liikuma hakkab, seda on väga keeruline prognoosida," rääkis ta.

Kuivõrd koroonaviiruse leviku tõttu on pandud karantiini linnu ja soovitatud inimestel kodudes püsida, on vähenenud märkimisväärselt nõudlus ka kütuste järele. Et suured naftatootjad ei taha oma tuludest liiga palju kaotada, toimub märtsi esimesel nädala suurimate naftariikide ehk OPEC+ kohtumine

"Saudi Araabia energiaminister andis sellel nädalal teada, et kütusehindade toetamiseks on soov kärbetega jätkata ning rakendada isegi täiendavaid kärpeid, et hoida nafta pakkumine ja tarbimine tasakaalus," märkis Vaht.

Analüütik: nafta hinda mõjutaks oluliselt viiruse jõudmine USA-sse

Eelkõige on seni maailmaturgu mõjutanud Hiina, kes on üks suuremad nafta nõudlusesse panustajaid. Kõige halvem on aga see, kui viirus jõuab Ameerika Ühendriikidesse.

"See mõjutaks nafta hinda oluliselt sellepärast, et USA on maailma suurim naftatootja ja samuti naftatoodete tarbija," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina "Aktuaalsele kaamerale".

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: