"Kuna Eesti on üks Euroopa kiiremini arenevaid majandusi, siis võiks ka sotsiaalsed tagatised järgi tulla ja töötuskindlustus on üks selle osas," leidis ajalehe Lääne elu peatoimetaja Andrus Karnau.

Sotsiaalministeerium kavandab eelnõu, mille järgi hakkaks töötuskindlustushüvitist saama ka need inimesed, kes vabatahtlikult töölt lahkuvad, mitte ainult koondatud töötajad ning samuti ei kaoks töötushüvitis nendelt, kes töötuks registreerununa väiksemaid juhutöid teevad.

"Ma mõistan, et tööstusjuhid ei taha sellest midagi kuulda, kuna nagunii on palgasurve ja kui nüüd võimaldatakse inimestel lihtsamalt töölt lahkuda ja sissetulekut edasi saada, siis see muudab tööandjatele olukorra veel raskemaks," tõdes Karnau. "Nüüd tekib legaalne võimalus - kui ülemus on siga ja palk niru - sellest välja astuda. Kui saada töötuna ka ainult pool palgast, siis tekib inimesel võimalus teha valikuid," lisas ta. Selline võimalus annab töötajale turvalise viisi lahkuda endale ebasobivalt töökohalt ja leida midagi sobivamat, tõdes Karnau.

Temaga nõusutus ka teine saatejuht Harry Tuul: "Seda küll, see pakub sõbralikuma võimaluse lahkuda. Kui tekib ikkagi olukord, kus inimesi survestatakse lahkuma, siis see annab ka inimestele kindlustunde," leidis ta.

Samas tõstatas Postimehe ja BNS-i majandustoimetuse juht Tuul küsimuse, kas ei tasuks arutada töötuskindlustuse fondi ülesandeid laiemalt, kuna sinna on juba kogutud umbes miljard eurot ning valitsus kasutab seda oma jooksvate kulude puhvrina. "Peaksime vaatama, miks seda fondi üldse suurendame ja sinna raha kogume," märkis Tuul. Kui see kunagi loodi sihipäraselt töötute aitamiseks, siis nüüd sinna raha kogumine muutunud omaette maksuks ja seepärast tasuks see teema üle vaadata, leidis ta.

Lisaks arutasid saates osalenud koroonaviiruse mõju majandusele ja laiemalt inimeste elule, Eesti majanduse ja tööturu olukorda, Kreeka piirile tekkinud rändesurvet, telekanali PBK otsust lõpetada Eesti uudiste tegemine ning Saaremaa busside kujunduse teemat.