Praxise analüüs: töötutele hüvitiste maksmise kord vajab uuendamist
Eesti töötushüvitiste süsteemi on vaja kaasajastada, et käia kaasas arengutega tööturul, nenditakse mõttekoja Praxise analüüsis. Kitsaskohtadeks on Praxise hinnangul toetuste saajate väike ring ja madalad hüvitised, mis ei päästa tööotsijat vaesuslõksust.
Praegune töötuskindlustussüsteem loodi ligi 20 aastat tagasi. Praxise analüütik Märt Masso ütles, et süsteemis aitab motiveerida küll töötut inimest tööd otsima, kuid üldjoontes on süsteem ajale siiski jalgu jäämas. Näiteks selgub Praxise analüüsist Masso sõnul, et töötute vaesusriski praegune hüvitise määr leevendada ei aita:
"Meie töötutoetus, mis 2018. aastal oli 159 eurot, ei taga töötutele piisavalt sissetulekut toimetulekuteks ja ühiskonnas osalemiseks ja meie analüüsi järgi toimetulekut ja sobiva töö otsimist toetav hüvitise miinimummäär või toetus oleks 267 eurot," sõnas Masso.
Masso tõi välja, et väike hüvitis soodustab inimese oskustele ja soovidele mittevastava töö vastuvõtmist, mis pikas perspektiivis tähendab aga väiksemat loodavat lisandväärtust või uuesti töötuks jäämist. Et seesugust olukorda vältida pakub analüüs Masso sõnul ühe lahendusena välja töötushüvitiste maksmise sidumist tööturu olukorraga.
"Kui näiteks on praegune majanduslik olukord, kus töötuse määr on alla viie protsendi ja töötuid on vähe, siis töötutel võtab sobiva töökoha otsimine vähem aega ja siis võiks maksta ka töötushüvitist lühema perioodi vältel," kirjeldas Märt Masso. Ta lisas, et kui tööturul on raske olukord, siis võiks hüvitist maksta kauem.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et Praxise soovitused on väärtuslik alus edasisele tööle ning konkreetsete ettepanekute ja väljatöötamiskavatsuseni tahab sotsiaalministeerium Kiige sõnul jõuda selle aasta lõpuks.
Näiteks tuleb Kiige sõnul leida lahendus samuti analüüsi tulemustest selgunud küsimusele, kuidas muuta praegust olukorda nii, et rohkem inimesi saaks riigilt tuge siis kui seda vajavad.
"Töötutest töötuskindlustushüvitist saavad ainult tegelikult 33 protsenti ja töötutoetust 26 protsenti inimestest. Ehk väga paljud töötud tegelikult ei kvalifitseeru praegu nendele hüvitistele. Kui sa näiteks vabatahtlikult töölt lahkud, mis alati ei pruugi olla niiöelda päris lõpuni vabatahtlik otsus, siis sul ei ole õigust hüvitist saada ja siis tegelikult see periood, kus sa tööd otsid, oled sa tegelikult väga suures riskis," rääkis Kiik.
Toimetaja: Indrek Kuus