Eelarvestrateegiaga on plaaneeritud järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot ehk orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.

Loe riigi eelarvestrateegiat täismahus:

Eelarve jääb tänavu 0,4 protsendiga nominaalsesse defitsiiti

Valitsuse plaanide järgi jääb riigieelarve tänavu 0,4 protsendiga SKP-st nominaalselt miinusesse, ent tuleval aastal jõuab 0,1-protsendise nominaalse ülejäägini.

Tuleval aastal peaks nominaalne eelarvepositsioon olema 0,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2021. aastaks 0,4 protsenti, mis tähendab ühtlasi, et struktuurselt vaadatuna ehk ka majandustsükli mõju arvestades jõuab eelarve siis tasakaalu. Valitsus soovib eelarve 2021. aastaks struktuursesse tasakaalu viia EL-i vahendite kasutamise, saastekvootide müügi ning riigiettevõtetest suurema dividendi võtmisega, kärpides samas investeeringuid ja tegevuskulusid.

Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise prognoosi kohaselt ületab valitsussektori struktuurne defitsiit riigi eelarveseaduse tasakaalureegliga lubatut, selgub järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiast. Seadusest tulenevate nõuete täitmiseks otsustas valitsus rakendada nii tulu- kui kulupoliitilisi meetmeid, vähendamaks järgmise aasta struktuurset puudujääki 0,4 protsendini sisemajanduse koguproduktini (SKP) ning jõudmaks struktuurse eelarvetasakaaluni 2021. aastast alates.

Vastuvõetud tulupoliitilised meetmed hõlmavad nii tulude suurendusi kui ka vähendamisi, kuid nelja aasta peale kokku omavad tulumeetmed positiivset mõju ligikaudu 750 miljoni euro ulatuses. Üheks suurimaks eelarvepositsiooni parandavaks meetmeks on Euroopa Liidu uue finantsraamistiku vahendite kasutuselevõtt alates aastast 2021 - kevadises majandusprognoosis ei olnud uue perioodi vahenditega arvestatud, seisab strateegias.

Mõjuhinnangu koostamisel on sarnaselt eelmise finantsperioodi käivitamisega eeldatud, et seni riigi omavahenditest planeeritud tegevuskulud ning investeeringud asendatakse osaliselt välisvahenditega, seisab strateegias.

Lähtudes riigiosalusega ettevõtete finantsprognoosidest on suurendatud dividendide mahtu ning samuti on tulenevalt ootustest suuremast süsinikdioksiidi kvootide müügihinnast suurendatud riigieelarve tuluprognoosi.

Maksude olulisemad muudatused puudutavad alkoholiaktsiisi langetamist 25 protsenti õllel, siidril ning kangel alkoholil alates 1. juulist ning valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10-protsnedilise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis 5 protsenti aastas järgmised neli aastat.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumist vähendab pensionäride maksuvaba tulu tõstmine 50 euro võrra 550 euroni  kuus. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutavad riigiettevõtete dividendide suurendamine ja nihutamine.

Kulumeetmed kokku on samuti eelarvepositsiooni parandavad, välja arvatud 2023. aastal, ehkki selles sisaldub suures mahus ka kulude suurenemisi – neid kasvatavad näiteks Kose-Mäo tee-ehitusprojekt ja uue välisvahendite perioodi kuludega kaasnev kaasfinantseeringu kasv.

Valitsus suunab teadus- ja arendustegevusse 880 miljonit

Valitsus suunab aastatel 2020-2023 teadus- ja arendustegevusse üle 880 miljoni euro.

Riigieelarve strateegiast (RES) 2020-2023 selgub, et valitsus suurendab teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist, hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamiseks on 2020. aastal riigieelarvesse planeeritud 86,7 miljonit eurot.

RES-i kohaselt suurendab valitsus majanduse kasvuvaldkondade teadustegevuse ja kõrghariduse toetamist ja käivitab ressursside väärindamise programmi, millele kulub 3 miljonit eurot aastas. Selle raames toetatakse kõrgharidusõpet ja teadust, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides, samuti toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtluse koostööprojekte ning tagatakse nende läbiviimiseks tarvilik materiaalne baas.

Valitsus alustab teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete ettevalmistamisega, mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab RES-i kohaselt teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd paremini planeerida.

Peaminister märkis neljapäevasel pressikonverentsil, et valitsus peab jätkuvalt oluliseks teaduse rahastamise kasvu. "Nelja aastaga suuname teadus- ja arendustegevusse rohkem kui 150 miljonit eurot lisaraha. Kokku on teadus- ja arendustegevuseks aastatel 2020-2023 ette nähtud üle 880 miljoni," rääkis ta.

Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis esmaspäeval kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel ehk 0,71 protsendil SKP-st.

Valitsus plaanib linnahalli 40 miljoni euroga rekonstrueerida

Valitsus kavatseb jätkuvalt Tallinna linnahalli 40 miljoni euroga rekonstrueerida rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks.

Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha arendamiseks plaanitakse nii 2021. kui ka 2022. aastal investeerida linnahalli rekonstrueerimisse 20 miljonit eurot, selgub riigieelarve strateegiast aastateks 2020-2023.

Linnahalli rekonstrueerimise nägi ette ka eelmisel aastal koostatud riigieelarve strateegia, ent meedia on vahepealsel ajal spekuleerinud, et investeering võib ära jääda.

Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programmi raames soovib valitsus ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu jätka suurinvestoritele toetuse pakkumist, milleks on aastateks 2020-2023 kavandatud kokku 10 miljonit eurot. 

Tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist plaanitakse samal perioodil toetada 2,4 miljoni euroga, Eesti iduettevõtluse hoogustamist ning uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist aga 4,6 miljoni euroga ning ettevõtteid nõustatakse maakondlikes arenduskeskustes 6,2 miljoni euroga. 

Ettevõtete ja teadusasutuste osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri kõrgtehnoloogiliste lahenduste hangetel ja teistes tegevustes ning teistes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes toetatakse 2,6 miljoni euroga aastas. Eesti liitumiseks CERN-i ehk Euroopa Tuumauuringute Keskusega on ette nähtud aga 1,4 miljonit eurot.

Ehituse programmi raames toetatakse korterelamute rekonstrueerimist energiasäästu eesmärgil 7,5 miljoni euroga, jätkatakse kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamist 27,5 miljoni euroga ning toetatakse lasterikaste perede elamistingimuste parandamist 12 miljoni euroga. 

Valitsus võtab negatiivse rahavoo katmiseks 34 miljonit ajutist laenu

Tuleval aastal väheneb valitsussektori võlakoormus, kuid kuna riigikassa rahavoog on negatiivne, tuleb valitsusel siiski võtta laenu kuni 34 miljonit eurot.

Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 kohaselt on riigieelarve positsioon tänavu puudujäägis, kuid järgnevatel aastatel nominaalses ülejäägis. Rahavoog kokku on sel kui ka järgmisel aastal aga negatiivne, sest lisaks riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi tegureid.

Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog finantseerimistehingute rahastamisest, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suurusest ning kassa ja tekkepõhise maksutulu erinevusest lähtuvast kohandusest.

Järgmisel aastal on negatiivne ka Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole, kuna toetuste väljamaksmine on suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi.

Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2020 rahastatakse osaliselt reservide arvelt ning samuti kaasatakse lisavahendeid. Aastatel 2021-2022 on rahavoog kokku positiivne, mis loob võimaluse reservide kasvatamiseks. 2023. aasta pisut negatiivne riigieelarve rahavoog kaetakse reservide abil ning riigikassal uut laenuvajadust ei teki.

Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro

Riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse kuluf jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKP-st, järgmisel neljal aastal on kaitsekulude kogusuurus enam kui 2,6 miljardit eurot.

Valitsuse kinnitatud Riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt kaks protsenti SKP-st, sellele lisanduvad kulud liitlaste vastuvõtmiseks ning kaitseinvesteeringute programmis ette nähtud kulud, edastas kaitseministeerium. Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks.

Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2026 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette neli aastat. "Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud," lausus Luik.

"Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas," ütles Luik. "Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks."

Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat.

Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega.

Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje.

Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro.

Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked.

Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud raha 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale.

Järgnevatel aastatel toetab NATO Eesti kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses.

Valitsus suunab riigikaitsehangetesse 987 miljonit eurot

Valitsuse kaitseotstarbeliste hangete maht aastatel 2020-2023 koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on kokku 987 miljonit eurot.

Riigieelarve strateegiast (RES) 2020-2023 selgub, et valitsus kulutab NATO mõistes põhihangetele koos käibemaksuga 646 miljonit eurot, taristu ehituseks ja maade soetuseks 102 miljonit eurot.

RES-i kohaselt jätkuvad ka laskemoonahanked kõikide üksuste varustamiseks. Aastatel 2020–2023 hangitakse laskemoona koos käibemaksuga 146 miljoni euro eest, millele lisanduvad riigikaitseinvesteeringute programmi vahendid, perioodil 2020-2023 kokku 80 miljonit eurot.

Valitsus kavandab rahapesu riskihinnangut ja Moneyvali hindamist

Riigieelarve strateegia (RES) 2020-2023 kohaselt plaanib valitsus rahapesu ja terrorismi rahastamise alase riigisisese riskihinnangu läbiviimist ning Euroopa Nõukogu finantskuritegude vastase komitee Moneyvali hindamise läbimist.

RES-i kohaselt plaanib valitsus välja arendada strateegilise seire ja analüüsi võimekuse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks.

Samuti kavatseb valitsus tõsta politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo võimekust.

Aprilli lõpus kogunenud valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon kiitis heaks laiaulatusliku riikliku riskihinnangu metoodika, mis viiakse läbi 2020. aasta suveks, teatas rahandusministeerium toona.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riikliku riskihinnangu eesmärk on tuvastada ja aru saada tulevastest riskidest ning aidata kaasa nende ennetamisele. Riskihinnangu metoodika koostas Maailmapanga väljatöötatud metoodika põhjal just Eesti olusid ja eripärasid silmas pidades PricewaterhouseCoopers.

Eelarvestrateegia näeb idapiiri arenduseks ette 36,8 miljonit

Järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia (RES) näeb ette 36,78 miljoni euro suuruse sihtotstarbelise reservi idapiiri väljaehitamiseks.

Täpsemalt näeb eelarvekava siseministeeriumi valitsemisalas idapiiri väljaehitamiseks ette 2020. aastal 15,48 miljonit eurot, 2021. aastal 11,59 miljonit ja 2022. aastal 9,72 miljonit eurot.

"Jätkatakse seniste plaanidega idapiiri väljaehitamiseks vastavalt võimalustele," seisab riigieelarve strateegias aastateks 2020–2023.

Strateegias seisab veel, et idapiiriga seonduvate tegevuste kavandamisel on arvestatud, et on vaja olla valmis, et rändesurve suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände.

Samuti on arvestatud salakaubaveo survega. "Eestil on oluline vastutus tagada Schengeni vaba liikumise ala turvalisus," seisab strateegias.

Rail Balticu ehitustöödeks on 2019–2022 plaanitud 118 miljonit

Nelja aasta riigieelarve strateegia (RES) kohaselt jätkub Rail Balticu ehitus vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ning saadud ehituslubadele, ehitustööde eelarve vahemikul 2019-2022 on ligikaudu 118 miljonit eurot.

Perioodi 2020-2023 käsitleva eelarvestrateegia kohaselt jätkub järgmisel aastal tänavu alustatud Rail Balticu suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. 2019. aasta lõpuks on sõlmitud projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu osas, milleks on Rapla-Pärnu, Tallinna-Rapla ning Pärnu-Ikla lõigud.

Lõikude projekteerimise hinnanguline kogumaksumus kuni 2022. aastani on 32 miljonit eurot, mis ei sisalda side- ja turvangusüsteemi ning elektrifitseerimise maksumust, kuna need tööd teostatakse pärast 2022. aastat.

Samuti jätkub kuni 2021. aastani tänavu alustatava Ülemiste ja Pärnu reisiterminali projekteerimine, mille maksumus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot.

Kuni 2021. aastani viiakse läbi Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohased keskkonnauuringud, mille tulemused on vajalikud sisendina projekteerimis-, ehitus- või opereerimisfaasis. Uuringute maksumus on ligikaudu 700 000 eurot.

2020. aasta lõpuni jätkub mullu alustatud Rail Balticu ehitamise tarbeks maade omandamine.

Kuni 2021. aastani jätkatakse tänavu alustatud Muuga multimodaalse terminali detailplaneeringu ning projekteerimistöödega, mille maksumus on ligikaudu 1,2 miljonit eurot.

Ehitamise tegevuskavas on Saustinõmme viadukti rajamine Tallinna ringtee Saku-Luige lõigul, mille ehitamisega alustati 2019. aasta mais. 2020. aastal alustatakse viie maanteeviaduktiga liiklussõlme ehitusega ning kõrgepingeliinide ja gaasitorustike ümbertõstmisega. Alustatakse nelja ökodukti ehitamisega.

Kuni 2021. aastani jätkatakse 2019. aastal alustatud Rail Balticu veeremidepoo projekteerimisega Rae vallas, mille maksumus on ligikaudu 600 000 eurot. Järgmise aasta jooksul valmib Tallinna Vanasadama trammiühenduse eelprojekt maksumusega 500 000 eurot.

Valitsus kaalub töötushüvitiste laiendamist lühiajalistele töölistele

Valitsuse kinnitatud riigi eelarvestrateegia näeb ette töötushüvitiste ringi laiendamise analüüsimist, laiendamaks hüvitisi näiteks ka lühiajaliselt ja ebaregulaarselt töötavatele inimestele.

Riigieelarve strateegias (RES) 2020-2023 toob valitsus välja, et töötushüvitisi võiks maksta suuremale ringile inimestele, kuna see vähendab töötute vaesusriski.

Hüvitiste maksmine peaks olema paindlikum ning  arvestama tööturul muudatusi töösuhte pikkuse ja iseloomu osas ning töötushüvitiste süsteem arvestaks muudatustega majanduses.

Selleks jätkub töötushüvitiste regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse koostamine ja ettepanekute mõjude analüüsimine.

Eelarvestrateegias tuuakse oluliste eesmärkidena välja ka töötamist toetavate teenuste kättesaadavuse tõstmine ning tööturul ebasoodsamas olukorras olevatele sihtrühmadele suunatud meetmete ajakohastamine ja arendamine.