Brendi toornafta tulevikutehingute hind langes öösel vastu esmaspäeva 11,31 dollarit ehk 25 protsenti 33,96 dollarini barrelist. Varasemalt kukkus barrelihind 31,02 dollarini, mis on madalaim tase pärast 2016. aasta 12. veebruari.

Päevase hinnalanguse protsentuaalset ulatust saab võrrelda 1991. aasta 17. jaanuariga, mil algas Lahesõda.

Saudi Araabia alustas hinnasõda vastuseks sellele, et naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC liikmed ja organisatsioonivälised riigid - Venemaa - ei suutnud reedel kokku leppida naftatoodangu vähendamises.

Peamine vastane oli Venemaa, kes pelgab, et toodangu vähendamine annaks konkurentidele võimaluse turuosa haarata.

Languses on USA dollari suhtes ka valuutaturg. Näiteks Norra kroon pole dollari suhtes nii nõrk olnud alates 1980. aastatest, Mehhiko peeso langes rohkem kui seitse protsenti.

Jaapani aktsiad langesid kuus protsenti.

Majandusteadlane Heido Vitsur rõhutas kommentaaris ERR-ile, et Eesti on võrreldes 2008. aasta ülemaailmse majanduskriisiga oluliselt paremas olukorras, sest meil pole sisemist majanduse tasakaalustamatust. Vitsuri hinnangul pole aga keskpankadel väga palju võimalusi paanikat leevendada, sest interssid on juba nagunii madalad või negatiivsed.

Majanduseksperdid: suurim probleem on määramatus

SEB ekspertide sõnul on praegu maailmas leviva koroonaviiruse mõju peamine tunnusjoon määramatus.

SEB Marketsi riskianalüütik ja nõustaja Martin Sillasoo märkis, et teadmatus, milline on viiruse mõju, on globaalselt kaasa toonud rohkem kui kümneprotsendilise aktsiahindade languse. Lisaks ootavad finantsturud kõigilt maailma suurtelt keskpankadelt baasintresside alandamist ja/või varaostuprogrammide suurendamist.

"Sellised ootused keskpankadele on viinud näiteks USA kümneaastase võlakirja tootluse ajaloo madalaimale tasemele ehk 1 protsendi peale (vs. 1,9 protsenti aasta alguses). Mõju väljendub ka EURIBORi tulevikuootuses – täna näevad turuosalised, et EURIBOR on negatiivne kuni 2027. aastani," ütles Sillasoo.

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev lisas, et kui viimase kahe nädala jooksul oleme näinud viiruse tugevalt negatiivset mõju aktsiatele ja riskantsematele võlakirjadele, siis turvalised valitsusvõlakirjad tegid samal ajal korraliku plusstulemuse.

"Siiski on hetkel veel raske öelda, kuivõrd tõsiseks mainitud mõjud investoritele kujunevad. Endiselt püsib kõige olulisem ebakindlus küsimuses, kuidas viirus järgmise paari kuu jooksul levib, seda eriti maailma suurima majandusega USA territooriumil," sõnas Võrklaev.

"Konkreetse viiruse puhul on majanduse ja turgude kontekstis peamine probleem määramatus – keegi ei oska hetkel anda adekvaatseid hinnanguid selle majanduslikule mõjule ei lühi- ega pikaajalises perspektiivis. See on ka põhjus, miks volatiilsus nii kõrge on," võttis teema kokku SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Kui turuosalistel pole konkreetset infokildu, mille külge end haakida, on instinktiivne müüa ja seda ka tehakse, ütles Koppel, lisades, et tõenäoliselt on lähemad kaks, kolm nädalat otsustavad ses suhtes, millist mõju viirus maailma majanduskasvule omab.

Tähelepanu peaks majanduseksperdi sõnul hoidma kolmel asjaolul: viiruse levikul; teiseks sellel, milliseid meetmeid võtavad keskpangad ja valitsused majandus(t)e toimivuse tagamiseks, ning kolmandaks tuleks vaadata seda, mida ütlevad konkreetsed ettevõtted – kui pikaks kujunevad häired tarneahelas ning kuidas see mõjutab ettevõtete majandustulemusi.

"Dollari, maailma olulisima valuuta intressimäärasid juba kärbiti. Ei saa välistada, et mingil moel järgnevad sellele teised keskpangad. Samas tuleb ka meeles pidada, et kõik hädad ei ole monetaarpoliitikaga ravitavad. Praegune kriis koroonaviirusega paistab olemuselt olema kahjuks just selline häda."