"90 protsenti koroonahaigetest põeb selle kergelt läbi, 10 protsenti patsientidest vajab intensiivravi võimekust. Selleks on meil valmidus olemas," kinnitas Talving.

Kui juhtumite arv peaks tõusma näiteks tuhandeni, tuleb Talvingu sõnul teha otsus, mida teha tavaraviga. "Siis tuleb võtta vastu otsus, et me peatame tavaravi, plaanilise tegevuse ja tegeleme ainult erakorralise tegevusega. Itaalia on seda teinud," ütles ta.

Isikukaitsevahenditega on PERH Talvingu sõnul enam-vähem varustatud, veidi on probleeme respiraatoritega varustatusega.

"Me oleme PERH-is ettevalmistunud kõige halvema stsenaariumi jaoks. Me oleme loonud infektsiooni juhtgrupi. Me oleme modelleerinud teekonnad haiglas, märgistanud need ära. Me oleme koolitanud, vaadanud varustuse üle, tarneahelate katke. Me oleme iga päev hoidnud kätt pulsil: mida ta (viirus -toim.) teeb, kuidas nakkab," rääkis Talving.

Talvingu sõnul on Eestis otsustatud, et me tegeleme viiruse leviku piiramisega. "Täna me oleme veel faasis, kus me piirame seda – me kaardistame kõik nakkusjuhud, me kaardistame kontaktid. Ma arvan, et see on praegu õige. Kui viirus on kohaliku levikuga – väikses kohordis on seda võimalik piirata –, siis instrument on kool kinni panna, töökoht piirata ära. Kui läheb sealt välja, siis järgmine tegemine oleks see, et ravime neid, kes ravi vajavad, haiglas. Enamus koroonahaigetest – 90 protsenti – põevad kergelt," lausus Talving.