Õiguskantsler saatis märgukirja rahandusminister Martin Helmele, väljendades muret kommertspankade praktika üle sulgeda oma klientide pangakonto ja keeldudes seda uuesti avamast või piirata inimeste ligipääsu internetipanga, kaardimaksete ja sularahaautomaadi teenustele. Selle murega on õiguskantsleri poole pöördunud mitmed inimesed, kellele pangad on keeldunud kontot avamast või selle sulgenud.

Tegemist on olnud näiteks piiratud täitemenetluse võlgnikega või on pangad põhjendanud keeldumist oma riskiisu või ärimudeli muutusega, mis ei lähtu kuidagi inimesest endast, nii et ta ei saa end selliste põhjenduste vastu ka kaitsta. Üldiselt aga ei ole pangad konto sulgemisotsust kliendile kuigi sisuliselt põhjendanud.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole riskiisu vähenemine või ärimudeli muutumine piisav põhjendus kliendi konto sulgemiseks, sest iga inimene vajab ligipääsu põhimakseteenustele.

Pangakonto sulgemine paneb inimese raskesse olukorda, sest töötasu ei maksta sularahas, kui just tööandjaga selles eraldi kokku ei lepita, samuti ei saa enamike eluks vajalike teenuste eest (kommunaalteenused, lasteaiatasu jms) esitatud arvete eest maksta sularahas. Samuti piirab konto sulgemine inimese põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse, sest ka selleks tuleb tasuda pangaülekandega riigilõiv. Raskendatud on ka ettevõtlusega tegelemine, oma pere eest hoolitsemine ja muu, milleks seadus inimestele õiguse annab.

Õiguskantsler mõistab pankade soovi maandada riske, kuid rahapesu vastase võitluse nimel ei saa inimestelt võtta ligipääsu põhimakseteenustele ja õiguskaitsele ning panna alus nende sotsiaalsele ja majanduslikule tõrjutusele olukorras, kus sularahas kogu oma elu korraldada ei saa.

Seetõttu paneb õiguskantsler rahandusministrile ette muuta seadusi, et inimestele oleks tagatud ligipääs vähemalt ühele pangakontole, millega oleks tagatud kõik põhimakseteenused, sest see käib inimese põhiõiguste juurde.

Makseteenused on ka hädaolukorra seaduse tähenduses elutähtsad, nende toimepidevust korraldab Eesti Pank. Erilise tähtsusega on pangateenuse kättesaadavus kriisiolukorras - näiteks ulatusliku haiguspuhangu korral, milleks praegune koroonaviiruse levik ähvardab paisuda -, mil inimesel ei pruugigi olla muid võimalusi mingite ostude tegemiseks kui üksnes pangaülekandega. Seega ei saa näiteks karantiinis viibiv inimene ilma pangakontota teha ka oste e-apteegist või e-poest, et tagada ravimi- ja toiduvaru, rääkimata kommunaal- jm teenuste eest tasumisest.

Seaduse järgi kuuluvad elutähtsa makseteenuse osutajate loetellu Swedbank, SEB, LHV ja Luminor pank. Järelevalve tulemusel aga selgus, et üksnes üks SEB Pank tagab arestimata jäetud summade ulatuses inimestele kõik nõutud põhimakseteenused.

Ühest küljest on pankadel kohustus tagada klientidele ligipääs elutähtsale teenusele, teisalt aga võimaldab krediidiasutuste seadus pangal omale kliente valida. Taaskord on aga sellelegi õigusele seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga kitsendus. Nimelt on pangal kohustus sõlmida põhimakseteenuste osutamiseks leping Euroopa Liidus seaduslikult viibiva tarbijaga, kui viimasel on selle vastu põhjendatud huvi.

Seega kui pangal puudub inimese suhtes rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, inimene pole ka pettur, dokumendivõltsija, panganõudeid pidevalt rikkunu või ta pole kuritarvitanud panga usaldust, on pangal kohustus avada talle pangakonto.

Ka ei sobi rahapesu tõkestamine ettekäändeks pangakonto avamisest keeldumisel äriliselt vähem atraktiivsete klientide (nt täitemenetluse võlglased) tagasilükkamiseks. Pank peab tagama, et inimene saaks kasutada põhimakseteenuseid arestimata jäetud summa ulatuses. Seetõttu pole alust piirata ka täitemenetluse võlgniku õigust piirata makseid deebetkaardiga, ülekandeid internetipangas ja raha väljavõttu sularahaautomaadist.

EL-i direktiivi kohaselt on pangal õigus inimese taotlus konto avamiseks tagasi lükata vaid juhul, kui tal on juba vähemalt üks pangakonto näiteks mõnes teises samas riigis tegutsevas pangas olemas. Kui aga inimene on saanud teatise selle teise pangakonto sulgemise kohta, pole pangal õigust uue konto avamisest keelduda. Et aga Eesti pole seda direktiivi üle võtnud, pole pankadel ühelgi juhul alust keelduda konto avamisest, v.a põhjendatud rahapesu kahtluse korral. Konto peab olema tagatud ka inimesele, kes on töötu või kelle suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot. Ka ei tohi keeldumise aluseks olla sissetulekute väiksus või ebaregulaarsus, varasem halb laenumaksete tasumise distsipliin, võlad või madal eeldatav käive.

Pank peab oma keeldumist aga põhjendama inimesele kirjalikult, et inimesel oleks võimalik seda otsust vaidlustada. Üksiti on otsust näiteks kohtus võimatu vaidlustada, kui ära on lõigatud inimese võimalus teha ülekanne riigilõivu maksmiseks, mida see käik eeldab.

Õiguskantsler möönab, et pankadele kehtivad õigusaktid on vastuolulised - kui täitemenetluse seadustik põhimõtteliselt lubab võlgnikule konto avada ja maksekorralduse seadus selle välistab, kui kohtutäitur on käskinud konto arestida, siis võlaõigusseadus ei näe ette võimalust konto avamisest keelduda või seda sulgeda täitemenetlusalusel või maksuvõlgnikul, sest tagatud peab olema juurdepääs põhimakseteenustele.

Kindel on aga, et kontopiirangud suurendavad võlgniku finantsilist tõrjutust ja raskendavad võlgade tasumist. Eriti raskeks muutub selliste inimeste olukord laiaulatusliku kriisi korral. Ka väga kõrge riskitasemega inimesel peab olema võimalik avada pangakonto, on õiguskantsleri seisukoht.

Seetõttu peab õiguskantsler oluliseks üle vaadata seadused, mis lubavad pangakonto avamisest keelduda või seda sulgeda. Nii peaks sellise sooviga pank taotlema eelnevalt riigilt selleks luba, pakub õiguskantsler välja.

Võimalik on ka näiteks, et riik määrab pangad, kel on kohustus tagada kõigile tarbijatele piiratud põhimakseteenuste pakkumine. See kohustus võib laieneda kõigile elutähtsat teenust osutavatele pankadele ehk Swedbankile, SEB-le, Luminorile ja LHV-le.

Õiguskantsler palub rahandusministril esitada ettepanekud, kuidas tagada kõigile inimestele ligipääs pangakontole.

Pangad: tegemist on erandlike juhtumitega

Pangad õigustavad oma käitumist ohtrate karmistunud regulatsioonidega ehk sellesamaga, mida õiguskantsler ei pea piisavaks põhjuseks, nagu kliendi vara päritolu hindamine, rahapesu ja terrorismi tõkestamine jms.

"Peamiselt on kliendisuhte lõpetamise põhjused seotud sellega, et ettevõtte ärimudel ja koostööpartnerid ei võimalda pangal kliendi äritegevusest piisavalt aru saada. Samuti võib põhjuseks olla segane omandistruktuur, mis ei võimalda tuvastada tegelikku kasusaajat, negatiivne taustainfo, arveldused läbipaistmatute varifirmadega. Probleemiks võivad osutuda ka  suured sularahamahud, mis ei ole vastavuses antud tegevusala tavapärase majandustegevusega, suured laenutehingud isikutega, kelle vara päritolu on ebaselge või on sanktsioonide rikkumise kahtlus. Esineb ka olukordi, kus klient keeldub pangale täiendavaid dokumente või selgitusi andmast või eraisiku kontol toimub äritegevus, mis tekitab küsimusi nii ettevõtte kui ka eraisiku kohta," loetles Swedbanki riskijuhtimise juht.

Vahtra selgitas, et Swedbank hindab kliendiga seotud riske nii kliendisuhte alguses kui ka regulaarselt selle vältel ning kui mõne ülaltoodud teguriga seonduvalt ilmnevad riskid (nt ei ole võimalik tuvastada, kes on tegelik kasusaaja, tehingud ei ole kooskõlas äritegevusega, on olnud kahtlaseid arveldusi offshore-firmadega jne), võib see kaasa tuua kontol toimuvate tehingute piiramise või otsuse ettevõtte arvelduskonto sulgemiseks.

Vahtra võtab omaks, et konto sulgemisotsuste põhjendamine klintidele on olnud napp.

"Eraisiku konto sulgemine on väga erandlik juhtum. Tavapärasem on piirangute seadmine konto kasutamisele. Konto sulgemise otsus ei ole kunagi lihtne. Võtame klientidega ka jooksvalt-ennetavalt ühendust näiteks seoses ettevõtte struktuuriga, kui see ei ole piisavalt selge või kui tekib küsimusi seoses ettevõtte tehingutega ning üldjuhul  konto sulgemisele eelneb sarnane kirjavahetus. Konto sulgemise otsuse puhul anname kliendile võimaluse esitada täiendavaid dokumente," selgitas Vahtra. "Esimesed teavitused on tõepoolest  olnud lakoonilisemad, aga praegu püüame siiski kliendile selgitada - kui see on võimalik -, mis otsust põhjustanud on. Samas sätestavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide seadused piirangud kliendile kahtlaste tehingute kohta info andmisel."

Lõpetuseks mainib ta, et kui tööandjaga saavutada kokkulepe, on töötajal õigus saada palka ka sularahas.

Luminor kontode sulgemise või avamise keeldumiste kohta statistikat ei avalda. Kuid keeldumisi või sulgemisi põhjendab pank "tunne oma klienti" põhimõtte järgimise nõudega - kui inimese taustast aru ei saa, ei soovita klienti ka teenindada. Teisisõnu, ikka seesama rahapesu ja terrorismi tõkestamise põhjendus, millest lähtumise seadus pankadele paneb ja millest lähtumise standardites pangad ühiselt kokku on leppinud.

"Klienti teenindades peame hindama erinevaid riske, arvestama tema tegevusvaldkonda, kasutatavaid teenuseid ning geograafilisi seoseid. Sellest lähtuvalt peavad pangad koguma klientidelt täiendavat teavet veendumaks, et erinevatest õigusaktidest tulenevad kohustused on täidetud. Juhul kui pangal ei teki peale kogutud andmete analüüsi veendumust, et erinevad seotud riskid on kaetud, on neil õigus finantsteenuseid mitte osutada," kommenteeris Luminor panga avalike suhete juht Karel Hanni. "Kliendi ja panga vaheline sujuv koostöö on meile väga oluline. Seetõttu peab ka pangakontot avada sooviv isik andma endast parima, et jagada pankadele vajalikku ning küsitud infot."

Hanni sõnul pingutavad pangad selle nimel, et klientidele kontrollimisega seotud protsesse lihtsamaks teha, kuid nad ei saa teha järeleandmisi rahapesu tõkestamisel ja kohalikele ning rahvusvahelistele regulatsioonidele vastavuse tagamisel.

Konto sulgemise või avamisest keeldumise põhjendusi aga detailselt kliendile avada ei saa.

"Arvestades üksikasjade rohkust, on klientidele kohati väga keeruline anda detailset infot selle kohta, miks nendega kliendisuhet ei alustata või see lõpetatakse," ütles Hanni.

LHV vasvatuskontrolli juht Ants Soone leiab, et Eestis on juurdepääs maksekontoga seotud teenustele küllaltki hästi tagatud, sest erinevalt mõnest teisest EL-i riigist pole mõnes teises pangas konto omamine siin aluseks kontoavamisest keeldumisele.

Ka LHV-s on kontode sulgemine või avamisest keeldumine aga pigem erand.

"Pigem on neid eraisikuid, kellega kliendisuhet ei soovita, siiski vähe. Eraklientidel, kes kasutavad maksekontoga seotud teenuseid palgalaekumiseks ja igapäevasteks tavapärasteks arveldusteks, pole põhjust karta kliendisuhte lõpetamist. Hoolsusmeetmete täitmisel on LHV-s olnud üksikjuhtumi põhiseid teenuse piiramisi, kuid oleme alati kliendiga olnud sellistel juhtudel suhtluses ja jaganud omalt poolt ka selgitusi, kui seda on olnud võimalik teha," selgitas Soone.

Ministeerium: kontode sulgemisi peab paremini põhjendama

Rahandusministeerium pole veel jõudnud tõstatatud probleemi analüüsida.

"See vajab laiemat arutelu, kuhu on hõlmatud ka teised turuosalised nagu pangad ja finantsinspektsioon," selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Küll aga asus ministeerium juba nädal tagasi seisukohale, et pangad peavad edaspidi kontode sulgemisotsuseid paremini põhjendama.

"Rahapesu vastase võitluse taustal oleme jõudnud kahjuks olukorda, kus meil on muutunud massiliseks kontode mitteavamine, sulgemine ja ülekannete mittetegemine – see on juba hakanud takistama Eesti ärikeskkonda ja tuleb kiiremas korras lahendada," sõnas rahandusminister Martin Helme. "Kavandatavad muudatused peaksid olukorda parandama ja motiveerima panku põhjalikult kaaluma, kas ja miks ei ole mõistlik kontot avada või kas ikkagi tuleks olemasolev konto sulgeda."

Muudatuste jõustudes peab pank nii eraisikuid kui ettevõtteid teavitama vastavatest põhjustest, miks kontot ei soovitud avada või miks senine kliendisuhe lõpetati, välja arvatud rahapesu kahtluse korral. Sellisel juhul ei tohi pank oma otsust põhjendada.

Rahandusministri ettepanekul menetletakse krediidiasutuste seaduse muudatusi riigikogu menetluses oleva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse raames.

Rahandusministeerium on edaspidi kavandamas ka regulatsiooni, millega soovitakse tõhustada finantsteenustega seotud vaidluste pidamist kohtuväliselt.

See võib tähendada eraldiseisva organi - finantsombudsmani - loomist või üksuse loomist mõne juba olemasoleva riikliku institutsiooni juurde, kuhu saaksid pöörduda nii eraisikud kui ettevõtted oma õiguste kaitseks seoses finantsteenustega. See peaks vähendama kohtusse pöördumise vajadust.