Bensiinimüük on kriisinädalaga langenud rohkem kui 20 protsenti

Kütusemüüjate sõnul on müügimahud tanklates viimasel nädalal märkimisväärselt langenud ning langus jätkub tõenäoliselt ka lähinädalatel. Naftahinna jätkuv langus börsidel jõuab nende kinnitusel ka jaemüügi hindadesse, kuid samas hoiatatakse valitsust, et ei kehtestataks jaemüügile piirhindu.
Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin ütles ERR-ile, et motobensiini 95E10 hind on hulgimüügis langenud viimase nädalaga kümme senti liitrilt. Ka kütuse hinnad jaemüügis on tema sõnul olnud viimasel kolmel nädalal languses – 8,6 senti on langenud bensiin 95 ja 9,7 senti diislikütuse liitri hind.
Hinna langetamisele seavad oma piiri aga vähenevad müügimahud, ja see võib hoopis tekitada olukorra, kus tarbimise vähenemine võib hinna panna teistpidi liikuma.
"Riigis kehtiv eriolukord on avaldanud olulist mõju kütuste müügimahtudele. Eriolukorra määramise päevast on bensiinide päevane müük langenud rohkem kui 20 protsenti. Arvestame võimalusega, et müügid langevad veelgi," ütles Šafrostin.
Neste pressiesindaja Risto Sülluste ütles, et klientide liikumised on vähenenud, kuid kokkuvõtteid on veel vara teha. "Jälgime olukorda hoolega ja elame päev korraga. Päris isolatsioonis me ju ei ole ja kliendid ikka liiguvad, eelistades isiklikku sõiduvahendit ühistranspordile," lausus ta.
AS Alexela juhatuse liige Alan Vaht märkis, et bensiini müük oli korralikus languses juba enne koroonaviiruse Eestisse jõudmist.
"Kui jaanuari seisuga oli bensiini jaemüügiturg viimase 12 kuu summaarse tarbimise järgi 5,4-protsendises languses, siis jaanuaris üksi oli langus 8,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Diislikütuse osas on jaemüügimahtude langused aga veelgi drastilisemad. Nimelt langes diislikütuse jaemüügimaht jaanuaris 17,3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga," rääkis Vaht.
Vahti sõnul on koroonaviirusest põhjustatud eriolukord kütusetarbimist täiendavalt räsinud, mistõttu kütusemüüjate käive on saanud kannatada ning samal ajal on kulud suurenenud. Vaht prognoosis, et maailmaturu hindade langus jõuab siiski ka Eesti tanklatesse. "Kuivõrd maailmaturuhindade langus oli eelmisel nädalal suur, siis on selge, et see langus jõuab kütusehindadesse ka Eesti tanklates," ütles ta.
Vahti sõnul on seistakse kroonaviirus mõjude tõttu praegu maailmas silmitsi ettevõtete ringvõlgnevusega. "Ettevõtete kulu- ja tulubaasid on kardinaalselt muutnud ja see puudutab kõiki sektoreid, sealhulgas kütuseettevõtteid. Siiski usume, et lähiajal võiksid kütusehinnad langeda Eesti tanklates täiendavalt," lausus Vaht.
Vaht märkis samas, et kui möödunud esmaspäeva suur kütusehindade langus maailmaturul ei oleks aset leidnud, siis oleksime eelmisel nädalal näinud Eesti tanklates hoopiski kütusehindade tõstmist.
Sülluste ütles, et kütuse hind on viimasel kolmel nädalal Balti riikide võrdluses kõige kiiremini langenud Eestis. "Diislikütuse hind on kolme nädalaga langenud 9,7 senti, bensiini 95 hind 8,6 senti. Samal ajal Leedus kaks senti ja Lätis on hind samaks jäänud," märkis ta.
Vaht tõi välja, et ilma maksudeta oleks Eesti kütusehinnad Euroopa keskmised või isegi madalamad. "Euroopa Liidu Weekly Oil Bulletinis avaldatud liikmesriikide kütusehindade võrdlusest tuleb välja, et kui 9. märtsil oli ilma maksudeta bensiini ja diislikütuse hinnad Eesti tanklates vastavalt 0,520 ja 0,573 eurot liitrist, siis ülejäänud Euroopa riikide keskmised hinnad olid vastavalt 0,526 ja 0,573 eurot liitrist, ütles Vaht.
Ka Circle K teatas, et mootorikütuste müügimahud on tugevas languses, sest transpordisektor on seiskumas ja eratarbijad kodukontorites. "Kliendiarvu langus annab kindlasti tunda ka poekaupade müügil, sest inimesed lihtsalt sõidavad vähem. Transpordisektori pankrotilaine puhul tuleb valmis olla ka krediidikahjude kandmiseks," teatas ettevõte.
Varud on kütusemüüjatel olemas
Kartustel, et kriisiga kaob tanklatest kütus, pole alust. Kütusemüüjaid ei häiri ka segadused maanteedel piirpunktides, sest kütust transporditakse peamiselt raudteedel. "Täna ei ole põhjust eeldada, et kütuste tarnimisega tekib väga suuri probleeme, kuid elutähtsa teenuse osutajana oleme suurendanud oluliselt laovarusid, võimalike riskide maandamiseks," ütles Anton Šafrostin.
Vahti sõnul toimuvad kütusetarned Alexela tanklatesse täiesti tavapäraselt, samuti on väga hästi tagatud tarned ka kütusetehastest. "Kütuserongid sõidavad ilma piiranguteta ning kütuseterminalid on kütust täis," kinnitas Vaht.
Šafrostini sõnul tuuakse põhiosa täna Eestis müüdavast kütusest riiki raudteetranspordiga. "Praeguse seisuga on kaubatarned raudteel stabiilsed. Olerexi Terminalis on võimalus kütuseid vastu võtta ka kasutades meretransporti, mis lisab turvalisust," lausus ta.
Sülluste ütles, et eriolukorra vältel jätkab Neste kütusega varustamist täies mahus, tarnides vajamineva kütuse riiki ja kõikidesse Neste tanklatesse tõrgeteta. "Neste tarnib oma kütused ainult Soomest ja teeme seda laevadega meritsi. Maismaa piiride sulgemine meie tarneid ei mõjuta," lausus ta.
Varude olemasolu kinnitas ka Circle K. "Eesti on üks vähestest riikidest, kus puudub mootorikütuste rafineerimistehas, mistõttu kõik tooted tuleb importida lähisriikidest, kuid tänu ennetavatele meetmetele on Circle K Eesti taganud piisava kütusevaru nii tanklates kui terminalis ning klientide teenindamist jätkatakse tavapärasel moel," teatas ettevõte.
Kütusemüüjad hoiatavad valitsust piirhinna kehtestamise eest
Eesti kütusemüüjaid ühendav Eesti õliühing teatas kolmapäeval, et rahandusminister Martin Helme (EKRE) välja käidud mõte kehtestada koos erakorralise mootorikütuste aktsiisilangetusega ka tanklas müüdavale kütusele hinna ülempiir muudab kütusesektori ärevaks ning kardetakse, et riik üritab sekkuda normaalselt toimivale kütuseturule.
Õliühingu hinnangul võib piirhinna puhul olla tegu ebaproportsionaalselt suure põhiõiguste piiramisega, mis raskendab kütuseettevõtete kui elutähtsa teenuse osutajate võimekust kriisisituatsioonis efektiivselt toimida.
"Selline pretsedenditu lüke ettevõtlusvabaduse piiramiseks võib tänases eriolukorras panna kahtluse alla ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse ning halvemal juhul ka elutähtsa teenuse osutamise ühiskonda rahuldaval tasemel," ütles õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Õliühing tegi kolmapäeval valitsusele ettepaneku hinnasurve vähendamiseks loobuda järgnevaks kolmeks kuuks osaliselt biokütuse lisamise nõudest mootorikütusele.
"Biokütuste maailmaturu hinnad on suure nõudluse tõttu viimastel kuudel märkimisväärselt tõusnud ning kohustuse täitmine moodustab arvestatava hinnalisandi müüdavale kütusele. Tegime valitsusele ettepaneku loobuda osaliselt biokütuse segamiskohustusest järgnevaks kolmeks kuuks, et tarbijale oleks võimalik pakkuda soodsamat kütust ja seeläbi majandust kriisisituatsioonis elavdada"" selgitas Raamat.
Ettepaneku järgi ei loobu Eesti riiklike kohustuste täitmiseks, küll aga muudaks ettepanek nende täitmist paindlikumaks ning seeläbi vähem lõpphindu mõjutavaks, teatas õliühing.
KÜSIMUS: Miks langevad hulgihinnad, aga jaehinnad on põhimõtteliselt samad?
Vastab Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin
Mootorikütuste jaemüügil on kütuse liitri hinnas oluliselt rohkem kulukomponente, kui hulgimüügil. Mootorikütuste jaemüüjad on elutähtsa teenuse osutajad seetõttu kehtivad meile rangemad nõuded, kui teistele äriettevõtetele. Elutähtsa teenuse osutajana tuleb kütusemüüjal tagada kütuste kättesaadavus ka olukorras, kui tarnekanalid kas kaovad või on kasutatavad piiratud või muutunud võimalustega, mistõttu tuleb meil oluliselt suurendada laovarusid. Ka meie töötajad on ohustatud viirustest, haigestuvad ja liiguvad karantiini, kuid tanklad tuleb sellele vaatamata töös hoida ja kütuste kättesaadavus tagada. Kõik see suurendab oluliselt sisendkulusid, mis omakorda on seotud iga tanklast müüdud kütuseliitriga. Kütus on mahukaup, mahu vähenemisel suureneb erinevate kulukomponentide mõju liitri hinda.