Pärast seda, kui OPEC-i kohtumisel kukkus naftatootmise kärpimise kokkulepe läbi, langesid kütuste hinnad esmaspäeva hommikul maailmaturul järsult, kukkudes lausa 30 protsenti.

"Täna on väga keeruline hinnata kuhu kütusehindadel lastakse langeda. Eks turgude avanedes olid esimesed emotsioonid suuremad ning hetkeks on 30-protsendisest kütusehindade langusest järel 20 protsenti," ütles Alexela juhatuse liige Alan Vaht.

Eesti tanklates oli bensiin 95 hind jäänud reedesele tasemele ehk 1,299 eurole liitri eest. Samas tähendas maailmaturu hindade 30-protsendine kukkumine, et nii madalal polnud nafta hind olnud alates 2016. aastast. Toona maksis kütuseliiter Eestis vähem kui euro. Vahti sõnul taolist langust ette pole näha.

"Hetkel on maailmaturuhinnad tasemel, mis võiksid Eesti tanklatesse tuua bensiini ja diislikütuse hinnad umbes 1,2 eurot liitrist," ütles Vaht esmaspäeva pärastlõunal.

Olerexi turundusspetsialist Birgit Lõhmus ennustas aga, et hind võib veelgi langeda. "Kui maailmaturu hinnad jäävad samaks või jätkavad langust, siis hinnad Eesti tanklates langevad lähipäevil. Hindade languse puhul on reaalne, et hinnad langevad alla 1,2 euro," märkis ta.

Viimati maksis bensiin 95 liiter Olerexi tanklates vähem kui 1,2 eurot eelmise aasta alguses, lisas Lõhmus.

Alan Vahti sõnul tasub meenutada, et kui 2016. aasta kevadel langesid kütusehinnad Eestis ühe euro piirist allapoole, siis vahepeal on Eestis toimunud jõuline kütuseaktsiiside tõus ning hinnalisa on toonud ka biokütusekohustus.

"Nii on näiteks bensiini ja diislikütuse aktsiis tõstnud kütusehindu vastavalt 17 ja 12 sendi võrra liitrist (koos käibemaksuga) ning biokütuse mõju on täna bensiinil umbes viis senti liitrist ja diislikütusel kuus senti liitrist. Aktsiisitõusu ja biokütuse summaarseks mõjuks on seega bensiinil 22 senti liitrist ja diislikütusel 18 senti liitrist. Seega isegi kui maailmaturuhinnad langevad 2016. aasta alguse tasemele, siis alla üheeurost hinda me kahjuks enam ei näe," rääkis Vaht.

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi ütles ERR-ile, et viimati langetati tanklates kütusehindasid reedel

"6. märtsi hommikul langetas Circle K lähtuvalt maailmaturu hindade langusest jaehindu esmalt 3,5 sendi võrra ning samal päeval peale lõunat veel lisaks 4,5 sendi võrra tasemele 1,299 eurot bensiin 95 ning 1,279 eurot diislikütuse liitri eest," ütles ta.

Sassi sõnul peab tarbija arvestama, et teenindusjaamades on teatud varu ning seda odavamalt ei müüda.

"Naftahinna järsk langust on vaieldamatult kütusetarbijale meeldiv uudis. Kuna valdavalt ostetakse Eestisse sisse mootorikütuseid mingi perioodi keskmise hinnaga, siis ühepäevane muutus on veel liiga lühike periood hinnamuutuse prognoosimiseks ning arvestama peab ka seda, et teenindusjaamades on olemas ka teatav varu," lausus Sassi.

Samas Sassi kinnitas, et nafta ja naftatoodete hinnalanguse jõudmisel sisseostuhindadesse jätkab Circle K jaehindade alandamist.

Neste kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles, et toornafta hinna languse mõju on veel raske hinnata. "Peame silmas pidama, et me ei müü toornaftat vaid valmistoodangut, mida ostetakse samuti börsi noteeringuga ning samuti peab arvestama, et tanklates on ka teatav varu," lausus ta.

Sülluste märkis, et kogu globaalne majandus on koroonaviirusest tingituna hetkel väga habras ja kõiksugu uudised võivad väga drastiliselt turge mõjutada. See muudab igasugu ennustamise mõttetuks.

"Viimati oli jaehind tanklates alla 1,2 euro liitri kohta 2017. aasta novembris. Oluline on ka silmas pidada, et vaatamata sellele, et nafta hind on hetkel viimaste aegade madalaimal tasemel, ei saa me eeldada, et ka jaehind jaamades oleks täna samal tasemel. Põhjus, miks on täna jaehinnad kõrgemad on selles, et maksumäärad on kerkinud ning mõneti ka selles, et varasemalt puudus biokomponendi kohustus," selgitas Sülluste.

Indrek Sassi tõi lisaks välja, et Eestis moodustavad kütuseliitri hinnast riiklikud maksud kuni 60 protsenti ehk 40 protsendiga mootorikütuste hinnast tuleb katta toote omahind, tarne- ja logistikakulud ning teenindusjaamadega seotud kulud, kliendile antavad allahindlused ning tegevuskasum.

Sülluste sõnul pole madalam hind suurt müügitõusu tekitanud. "Viimaste nädalate kogumüügid on aga olnud pigem stabiilsed. Seda tendentsi on selgelt näha, et kui kütuse hind on soodsam, siis tangitakse rohkem, ja kui hind kõrgem, siis müügid tagasihoidlikumad ning tarbijad pigem ootavad peatset hinnalangust," lausus ta.

Suurt ostuvaimustust pole näha ka Olerexi tanklates. "Inimesed sõidavad hooaja ja vajaduse põhiselt," ütles Birgit Lõhmus.