Alan Vaht: kütuseaktsiiside langetus peab olema ambitsioonikam ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Alan Vaht
Alan Vaht Autor/allikas: Erakogu

Praegust koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi arvestades on valitsuse kütuseaktsiiside langetamise plaan vägagi tervitatav, kuid tuleb olla ambitsioonikam kui seni avaldatud plaanist nähtub. Käpuli olevat Eesti veondust ei aitaks see plaan aga üldse, kirjutab Alan Vaht.

Eesti kütusetarbijad on alates 2016. aastast saanud maitsta riigi valusate otsuste vilju, kui kütuseaktsiisid tõsteti kolmel järjestikusel aastal jõuliste sammudega Euroopa tippu.

Kütuseaktsiise tõsteti Eestis kolmel järjestikusel aastal alates 2016. aastast. Diislikütuse osas otsustati kolmas aktsiisitõus küll tühistada, kuid sellegipoolest oli kahe esimese aasta aktsiisitõus sedavõrd suur, et Eestist sai kõrgeima diislikütuse hinnaga riik EL-is. Koos käibemaksuga osutus diislikütuse hinnatõusuks 12 senti liitrist ning bensiini hinnatõusuks koguni 17 senti liitrist.

Arvestades erinevate riikide poolt transpordisektorile pakutavaid aktsiisitagastusi on Eesti oma praeguse diislikütuse aktsiisiga Hollandi ja Iirimaa järel tublil kolmandal kohal, jäädes esikohal olijale alla 1,1 sendiga liitrist. Iirimaaga on vahe kõigest 0,2 senti liitrist ning EL-i keskmist diisliaktsiisi taset ületame 23,6-protsendiga.

Bensiiniaktsiisiga mahume aga EL-i TOP10-sse, jäädes näiteks Rootsist maha 3 sendiga liitrist, kuid ületame EL-i keskmist taset 3,4 sendiga liitrist.

Enne kütuseaktsiiside tõstmist oli Eesti kütuseturg üks osa suurest diislikütuse tankimisärist, millest sai osa ka Eesti riigieelarve. Ida- ja Lääne-Euroopa marsruudil toimetavate veoettevõtete tankimiskaardil oli Eesti märgitud olulise tankimiskohana, sest Eesti diislikütusehind oli muu Euroopaga võrreldes madal.

Erinevalt Eestist on mujal Euroopas suur riikidevaheline konkurents, meelitamaks transpordiettevõtteid enda juures tankima, et tuua riigieelarvesse täiendavat aktsiisitulu. Selleks teevad mitmed riigid diislikütuse aktsiisitagastusi transpordiettevõtetele.

Eesti kaotuseks on praegu enam kui 130 mijonit liitrit aastas

Eesti oli diislikütuse tankimismaana suures mängus kuni 2016. aastani, mil diislikütuse aktsiisi tõsteti koguni 14 protsenti, mille tulemusel viidi diislikütuse tankimine Eestist välja peamiselt Lätti ja Leetu.

Kuni selle ajani kasvas diislikütuse tarbimise Eestis iga-aastaselt 4-5 protsenti ning selline turukasv oleks ilma riigipoolse sekkumiseta jätkunud praeguseni. Selle tulemusel oleks diislikütuse turumaht kasvanud nüüdseks juba ca 933 miljoni liitrini, mis arusaadavalt oleks toonud riigile ka täiendavat aktsiisitulu.

Viimase kättesaadava riikliku statistika kohaselt oli diislikütuse tarbimine Eestis 2018. aastal 799 miljonit liitrit. Maksu- ja tolliameti andmetest nähtub, et alates möödunud aasta maikuust on diislikütuse tarbimine olnud kuni neljaprotsendilises languses, mis kiirenes aasta lõpuks koguni kaheksa protsendini. Arusaadavalt on kriis diislikütuse tarbimist täiendavalt vähendanud.

Arvestades, et kütusekulud, eriti aga diislikütuse kulud, on otseseks sisendkuluks nii transpordiettevõtetele kui ka paljudele tootmisettevõtetele, millest omakorda sõltuvad teiste teenuste ja toodete hinnad, siis on selge, et kütusehinnast sõltuvate ettevõtete konkurentsivõime on saanud tugevalt kannatada.

Eriti ilmekalt nähtuvad Eesti transpordisektori kaotused riiklikust statistikast, mille kohaselt jäid Eesti veondusettevõtete hiilgeajad kütuseaktsiiside tõusueelsesse perioodi 2013-2015. Valusaim kaotus võeti aga vastu 2017. aastal, mil kaubaveomaht Eesti teedel langes aastaga 25,4 protsenti ning maandus peaaegu 2005. ja 2009. aasta tasemel.

Eesti transpordiettevõtete kaotused on jätkunud nii 2018. kui ka 2019. aastal. Oluline on märkida, et ega kaubavedu Eesti teedelt ei ole kuhugi kadunud. See töö tehakse ära välisvedajate poolt, kelle veomahud ei sisaldu Eesti riiklikus statistikas.

Kaks soovitust seoses kütuseaktsiiside langetusega

1. Taastada tuleb vähemalt 2015. aasta kütuseaktsiisid, kuid ambitsiooniks peab olema Leedu tase

Viimastest uudistest nähtub valitsuse soov langetada kütuseaktsiisid 2017. aasta tasemele. Sellest ei ole aga mingit kasu, sest erinevalt bensiinist pärineb praegune diislikütuse aktsiisimäär justnimelt 2017. aastast, mistõttu diisliaktsiisi langetust ju ei toimukski.

Isegi 2016. aasta tasemest ei oleks kasu, sest Läti ja Leedu diislikütuse aktsiisid on veelgi madalamad. Meil pole mõtet poolikuid rehnungeid teha, tuleb olla ambitsioonikam! Ambitsiooniks tuleb võtta vähemalt Leedus kehtiv diislikütuse aktsiisitase. Bensiini ja diislikütuse aktsiisilangetusega paraneks nii Eesti transpordiettevõtete kui ka tervikuna Eesti majanduse konkurentsivõime naaberriikidega võrreldes ning samuti aitaks see vähendada elanike kulutusi kütusele. Oluliseks leevenduseks oleks see aga töö kaotanud inimestele.

2. Koos diislikütuse aktsiisiga peab langema ka gaasiliste kütuste aktsiis

Gaasiliste kütuste aktsiis on täna seotud diislikütuse aktsiisimääraga ning see seos peab säilima ka plaanitava diislikütuse aktsiisilangetusega.

See on oluline eelkõige seetõttu, et mitmed transpordiettevõtted on soetanud endale palju kallimad gaasiveokid ning arvestades kallimat investeeringut on sellistel ettevõtetel põhjendatud ootus, et kallim investeering ennast ka ära tasuks. Vastasel korral loob riik olukorra, et puhtamasse keskkonda panustanud ettevõtted peavad oma investeeringud korstnasse kirjutama.


* Alan Vaht on Alexela AS ja Alexela Motors AS juhatuse liige, kommentaar kajastab autori isiklikke seisukohti. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: