Helme: nüüd on aeg majanduse käigus hoidmiseks riigieelarve miinusesse lasta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1584439260000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Nüüd on aeg minna eelarvega miinusesse, et hoida majandus käigus, ütles rahandusminister Martin Helme (EKRE). Raskes seisus olevate ettevõtete turgutamiseks kasutusele võetavad erimeetmed lubas valitsus avalikkuse ette tuua lähipäevil.

Helme rääkis pärast teisipäevast kohtumist pangandussektori esindajatega toimunud pressikonverentsil, et kui varasematel aastatel, hea majanduskasvu juures on räägitud, kuidas headel aegadel peab riik tekitama endale varusid, et kriisiperioodil oleks, kust võtta, siis peaks olema kõigile selge, et nüüd on kriis käes ja nüüd tulebki neid varusid kasutada ja majandust stimuleerida.

"Nüüd ongi aeg minna eelarvega miinusesse, et hoida majandust heas käigus. See on loogika, mis on praeguse paketi väljatöötamise nurgakiviks," lausus Helme.

Peaminister Jüri Ratase sõnul töötab valitsus välja lahendusi, et Eesti ettevõtteid aidata ja Eesti majandust toetada, et taastumine oleks võimalikult kiire. Konkreetsete meetmetega lubas Ratas välja tulla selle nädala keskpaigas või teises pooles.

"Riigi jaoks on peamine hoida ära ettevõtete pankrottide laine ning säilitada inimeste töökohad ja palgad. Minu arvates tuleb pakkuda riigil tuge, et ettevõtted saaksid maksepuhkusi kokku leppida. Oleme valmis astuma riigipoolseid samme käenduse pakkumisel laenudele kui ka toetada võimalike uute laenude andmist," lausus Ratas.

Ta lisas, et valitsus plaanib meetmeid koostöös Kredexi, töötukassa, maksu- ja tolliameti (MTA) ning teiste riigiasutustega. Ka ütles peaminister, et riik plaanib lisasamme, et seoses viirusega haiguslehel olevatele inimestele ajutiselt esimest haiguspäevast alates hüvitist maksta.

Helme ütles, et MTA on saanud suunised töötada välja lahendused, et maksuvõlgadesse sattuvaid ettevõtteid mitte kuristikku lükata. Ka pankadega on räägitud, et nad annaksid hätta sattunud ettevõtetele vajadusel leebemat ja pikemat laenupuhkust.

Valitsuses valmimisjärgus olev pakett peaks rahandusministri sõnul aitama mitte ainult olemasolevate kohustustega toime tulla, vaid ka seni hästi toiminud, kuid nüüd ootamatult raskustesse sattunud ettevõtetel hakkama saada, muu hulgas ka neisse lisaraha sisse süstides.

"Neid viise on väga erinevaid, aga riigi roll saab siin olema väga aktiivne koostöös pankadega, läbi Maaelu Arendamise SA ja Kredexi," ütles ta. "Oleme mõelnud, kuidas lisaraha ettevõtetesse süstida ja kuidas aidata ettevõtetel, kelle sissetulekud on kadunud, tulla toime oma kohustustega töövõtjate ees."

Helme sõnul on kõne all erinevad toetusmeetmed töötukassa kaudu, sest paljude ettevõtete põhiväljaminekuks on just palgad. Eesmärk on jagada majandusšoki raskust ühtlasemalt, sest kui lasta mõnel sektoril pankrotti minna, käivitab see doominoefekti, mis tõmbab kaasa ka kinnisvara ja panganduse, muutes olukorra veelgi hullemaks.

"See on loogika, millega majanduse aitamise paketi kokku panime, pluss hulk lisaettepanekuid, millega majandusele õhku juurde anname. Maksumoratooriumi pakett on laual, mida kindlasti arutame edasi koalitsioonis, ja siis veel spetsiifilisemate sektoripõhiste erinevate meetmete võimalused on laual," rääkis ta.

Võlakirjade väljalaskmise ettevalmistamiseks kulub kuni 1,5 kuud

Peatselt jõuab kätte 20. kuupäev, mil ettevõtetel tuleb esitada maksuametile käibemaksudeklaratsioonid. Helme ütles, et kõik need tuleb loomulikult ära teha, aga paljud ettevõtted on juba andnud tagasisidet, et nad ei ole tegelikult võimelised neid makse tasuma ja seetõttu on MTA-le välja töötatud juhised, kuidas käsitleda maksuvõlgu, kui pikalt võib teha ajatamisi ja millise intressiga.

Ka Euroopa Liit plaanib Helme sõnul erinevaid toetusmeetmeid liikmesriikidele, kuid nende detailid ei ole veel paigas.

Riigi võlakirjade väljalaskmise kohta rääkis rahandusminister, et ettevalmistused on selleks tehtud. Väga kiiresti saab teha kuni 12 kuu pikkuseid võlakirju, pikemaajalised võlakirjad mahuga 1,8-1,9 miljardit eurot vajavad aga juba riigikogu luba.

"Selleks, et neid võlakirjamüüke teha, on vaja teha kuu kuni poolteist ettevalmistustööd, et see oleks võimalikult edukalt läbi viidud. Kogu ettevalmistus juba käib ja minu plaan on teha kõigepealt lühiajalised võlakirjad, et tekitada meile puhver, sest turud on väga ettenägematud ja mõne päevaga juba on tingimused kahjulikumaks läinud. Siis vaadata, millal hakkavad tööle Euroopa Keskpanga või Euroopa Komisjoni pakutavad meetmed, kas saame neid ka endale kasulikul viisil kasutada," selgitas ta.

Selles Helme praegu probleemi ei näe, et riik ei saaks turult laenu, küsimus on aga selles, et seda võimalikult soodsalt saada ning kui pikalt seda tahame - kas kolmeks, viieks või kümneks aastaks ning kas jaeinvestoritelt või institutsionaalsetelt investoritelt. Kui need asjad on läbi räägitud, saab ka otsuse teha.

Eesti Pank ei pea teise samba maksete peatamist heaks plaaniks

Pressikonverentsil osalenud Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on ta rahandusministriga nõus, et praeguses olukorras tuleb riigieelarve piiranguid vaadata teisiti kui tavaolukorras - tuleb vältida ettevõtete pankrotilainet ja inimeste sissetulekute kiiret kahanemist, seega on riigi tugi kindlasti vajalik.

Eesti Panga vaates peaksid riigi üldised toetusmeetmed olema hästi sihitud, võimalikult vahetu mõjuga ja loomulikult ajutised.

Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi ettepanek peatada maksed pensioni teise sambasse, mida peab mõistlikuks ka Martin Helme, ei ole Eesti Panga hinnangul hästi sihitud ega vahetu mõjuga meede.

"On öeldud, et riik ei peaks tänases olukorras tegema kärpeid, aga see oleks kärbe tulevaste pensionäride arvelt. Tundub, et nüüd pole parim aeg lõpetada pikaajalisi investeeringuid. Seda ettepanekut me ei pea omalt poolt kõige paremaks nendele tingimustele vastamisel," lausus Müller.

Helme märkis, et teise samba maksete puhul on tegu suurte summadega, mis riigieelarvest välja lähevad, kuid täna ei ole mingit otsust nende peatamise kohta.

"Ees on lihtsalt näide, mis kümme aastat tagasi tehti, kui riigil oli vaja oma rahavooge juhtida. Tol korral seda võimalust kasutati ja meie lähenemine on, et hoiame võimalikult lahtise pilguga laual kõik variandid, mis on vajalikud. Kui küsite, kas hakkame kohe lõpetama või mitte, siis täna veel mingit otsust ei ole," kinnitas ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: