"Siin saab Ansipit tsiteerida: kui 2008 oli kriis, siis selles kriisis võiks küll täitsa elada," vastab Radisson Blu Sky hotelli peadirektor Kaido Ojaperv küsimusele, kuidas praegune aeg eelmise kriisiga võrreldes tundub.

"2009 me teadsime, kust see algas ja kus see lõppes. 2008 hakkas see [majanduslangus] vaikselt kerima, siis ta keris-keris-keris, kuni stabiliseerus hotelli jaoks täituvusega kuskil seal 30 protsenti. Nüüd see, mis juhtus tänavu, oli see, et me elasime sisuliselt pilvedes - täiesti uskumatult hästi läks! -, ja siis me sealt pilvelõhkuja pealt prantsatasime asfaldile ja lendasime veel läbi asfaldi ka natuke aega. See kõik juhtus kolme päevaga piltlikult öeldes. Ses suhtes on see kindlasti olnud šokeerivam ja teisalt selle lõppu pole ju kuskilt otsast näha. Sest et maailm on lukku pandud, 2008 ei pandud maailma lukku, see oli lihtsalt see, et raha sai otsa. Aga praegu kõik seisab. Nii et meie äri vaatevinklist on need täiesti võrreldamatud asjad," selgitab Ojaperv kahe kriisi olemuslikku vahet.

Hotellide jaoks toimus siis sisuliselt 9/11 praegu? "Jaa, meil toimus 9/11, väga täpne," nõustub Ojaperv.

Vaatamata reljeefsetele võrdlustele on Radisson Blu Sky hotell üks neist, mis ei ole oma uksi ajutiselt päris sulgenud.

Ojaperv ettevõtliku inimesena ei jäänud kriisi, käed rüpes, kõrvalt vaatama, vaid püüdis olukorras kohaneda ja abiks olla, et kriis rutem läbi saaks. Nimelt pakkus ta välja, et kõik elutähtsa teenuse osutajad saavad vajadusel hotellis tasuta ööbida või kontorit pidada. Üleskutse siiski suurt järgimist pole veel leidnud.

"Meil on küll paar arsti, aga teisi pole olnud," ütleb Ojaperv. Seega põhiliselt tegutsetakse hotellina edasi, ehkki aegade madalaima ööbijaskonnaga.

"Viis-kuus päris klienti on ka, ei hakkanud neid kuskile mujale lörtsutama, ega meil vahet ei ole. Niikuinii ei saaks maja päris kinni panna, keegi peaks ikka valves ka olema, me seepärast ei pannud ka uksi kinni," põhjendab ta.

Need kliendid on plaanilised, mitte hotellimugavusse karantiini põgenenud.

"Mingi hetk küsiti küll karantiinitube meilt ka, aga konsulteerisime meedikutega: see võib küll lihtne raha olla, aga sellega võime siia kesklinna hoopis suurema jama korraldada ja seda me ka ei taha," tunnistab Ojaperv, et terviseamet soovitas karantiinipakkumisest loobuda.

Nii on 90 protsenti hotelli töötajaist praegu palgalisel puhkusel või haiguslehel, ent seegi lahendus on ajutine, sest nii puhkusereservid kui ka haiguslehed hakkavad inimestel ühel hetkel lõppema. Seega on vaja järgmisel nädalal teha otsuseid, kuidas edasi.

Ojaperv tunnustab töötukassa abipaketti.

"Paar kuud võiksime hakkama saada küll, jah, siis peaks edasi mõtlema," kommenteerib ta selle mõju. "Nii nagu rahvusvahelise turismiga tegelevad ettevõtted said esimesena pihta, nii nad ka taastuvad kõige aeglasemalt."

Tartus enamik hotelle kinni

Tartus kolme hotelli pidav ettevõtja Verni Loodmaa ütleb, et uksed on alates eelmisest pühapäevast kinni: polnud mõtet enam hotelle avatuna hoida. Sama teed on läinud ka paljud teised Tartu majutusasutuste pidajad.

"London, Pallas, Sophia on hetkel kinni. Põhjus on ju lihtne: klientide puudus. Välisnõudlus kui selline puudub täiesti, see on viidud nulini. Inimesed ei pääse ka üldse sellesse lugupeetud riiki, kus me siin elame, Eestisse. Ka sisetarbimine on täna üliväikeses nõudluses - sõidavad ringi väga vähesed inimesed, kellel on hädavajalikud sõidud," põhjendab Loodmaa otsust.

See tähendab, et "väljateenitud puhkusele", nagu Loodmaa ütleb, on saadetud sadakond töötajat.

Kauaks uksed suletuks jäävad, on raske selles tundide ja päevadega muutuvas olukorras planeerida.

"Kellel siin seda plaani on. Küll meie avaksime esimesel hetkel, aga vaadates, millised on otsused, mida on teinud riik, vaadates, mida on teinud erinevad lennufirmad, ka laevafirmad, ei julge ma küll ennustada, et enne maikuud oleks põhjust neid uksi avada," ütleb Loodmaa. "Aga mõistagi on see tänane tunne ja teadmine. Olukorrad on ju viimasel nädalal drastiliselt muutunud. See teadmine, mis meil on täna, ei ole võrreldav sellega, mis meil oli nädal tagasi või veel esmaspäeval. Turismisektor on saanud väga tõsiselt pihta. Taastumine saab olema väga raske."

Loodmaa kiidab töötukassat abipaketi kiire väljatöötamise eest ja loodab, et see aitab maksimaalselt koondamisi ära hoida.

"Koondamine on viimane asi, mida ma teha tahaksin. Täna on juhtkonnaga nõupidamine, arutame, kuidas me edasi läheme. Tõsised palgakärped ootavad ees meie personali," tõdeb Loodmaa.

Karantiinipelgupaigaks Loodmaa oma hotelle iseseisvalt poleks välja julgenud pakkuda.

"Seda protsessi veab ikkagi riik ja terviseamet. Kui riik hotellisektori poole pöördub sellise vajadusega, siis kindlasti leitakse ka partnerid riigile. Meie pädevus sellise teenuse pakkumiseks pole lihtsalt piisav, see nõuab klindlasti teistsuguseid reegleid, meil igapäevases hotellielus pole lihtsalt seda pädevust ja me ei tohi ka oma inimesi löögi alla seada. Tavapärases hotellis on kommunikatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemid omavahel ühendatud, seda tuleb terviseametil hinnata, kas see oleks niisuguses olukorras ohutu lahendus," ütleb Loodmaa.

Ka tema hinnangul on praegune olukord eelmise kriisiga täiesti võrreldamatu.

"2009. aastal oli meil väga raske, üliraske, aga täna on meil kriis. Täna on meil nõudlus ära kukkunud ikkagi sada protsenti. 2009 oli käibe kukkumine 30, mõnel pool ka 50 protsenti, aga mitte sada protsenti. Need on kaks täiesti erinevat asja," tõdeb ta.

Karantiinihotell

Kui suured hotellid terviseameti hinnangul karantiini pakkuma ei sobi, sest võiksid halvemal juhul sedasi viirust levitama sattuda, siis mikromaju rentiv poolautomaatne hotell Koda on just sellist lahendusteed läinud. Ettevõttel oli seda lihtne korraldada, sest iga majutusüksus on eraldi, oma ventilatsiooniga, puudub ka klassikaline hotellipersonal, kes ohtu võiks sattuda.

Kriisi alates reklaamis ettevõte end kümneeurose hinnaga karantiini vajavatele inimestele.

Koda minihotelle pidava OÜ Kodasema juhatuse liige Birgit Linnamäe tõdeb, et kõik kümme mikromaja, mis nad sisustanud on, on hetkel kaheks nädalaks täiesti täis ja tegelik nõudlus on vähemalt kümme korda suurem. Seetõttu tehakse kiireid ettevalmistusi, et ka ülejäänud majad kasutusele võtta.

Tallinna Sadama territooriumil asub 20 mikromajast koosnev Kodapark, kuhu nüüd kiirkorras voodeid, kardinaid ja käterätikuid korraldatakse. Igal majal on oma kööginurk ja vannituba, nii et teiste inimestega seal elades kokku puutuma ei pea. Küll aga jääb toidu hankimine karantiini läinud inimese enda korraldada.

"Meil on väga erinevate lugudega inimesi. Kes karantiinmajutuse jaoks selle võimaluse said, on väga suure, tragilise kannatusega lood. Suur osa on saabunud välismaalt ja esimese asjana liikunud lennujaamast või piirilt otse Kodaparki, kellegagi kokku puutumata. Teine hulk on need, kes on otseselt haigestunuga kokku puutunud," kirjeldas Linnamäe. "Pärast majutust saab maja põhjaliku desinfektsiooni, enne kui uus klient sisse tuleb."

Linnamäe kinnitab, et ehkki turgu oleks, nad hindu tõstma ei hakka. Teenust pakutakse sümboolse tasu eest, ja nii haigusperioodiks, kuniks karantiinimajutuse järele nõudlust on, ka jääb.

Lisaks Kodasemale pakub karantiinmajutust ka Pirita hotell.

Abipakett ei pruugi kõiki aidata

Hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Maarika Liivamäe sõnul on väga paljud hotellid oma uksed kinni pannud. Need, kes veel edasi tegutsevad, ei suple ka klientuurikülluses.

"Kui palju kliente on, näeb hiljem. Osad on end kinni pannud korruste kaupa, osad on sulgenud kogu maja. Info muutub igapäevaselt," üleb ta. "Aga väljavaated on ühesed: kliente ju ei ole."

Liivamägi ütleb, et nüüd muutub oluliseks, et abipaketi rakendamine töötukassas taotluste menetlemisel sujuvalt läheks. Küll aga pole sektorile veel selge, kas abipaketis on lahendusi kõigi töösuhete jaoks: sektoris töötab palju inimesi ka näiteks käsunduslepingute alusel.

"Ei kujuta veel ette, kuidas see abipaketiga kokku läheb," tõdeb ta.