Ettevõtjad ootavad riigilt abi töötajate palkade tasumiseks. Seda ka pärast esimese abipaketi lõppu ehk alates 2020. aasta juunist. Tähtsaks peetakse ka FIE-na ja käsunduslepingu alusel töötavaid inimesi, sest ka neil on vajadus riigi toetuse järele.

Samuti oodatakse valitsuselt tööjõumaksude, käibemaksu ja erisoodustusmaksu vähendamist või ajutist peatamist kuni eriolukorra normaliseerumiseni või 2020. aasta lõpuni.

Ettevõtjad tahavad ka võimalust taotleda käibelaenu või muud rahalist toetust igakuiste püsikulude tasumiseks kuni olukorra normaliseerumiseni. Eriolukorra tõttu ära jäänud ürituste tulude kompenseerimist peetakse oluliseks mitte ainult kultuuri- ja spordiürituste, vaid ka teiste suurürituste puhul.

Riigi abi oodatakse suhtlusel välisriikidega, et normaliseeruks kaubavoogude liikumine ning lepitaks kokku transiidikoridorid. Eeskätt Läti ja Poola piiril tekkinud viivitused takistavad kohalike ettevõtjate tootmise varustamist ja valmistoodangu eksporti.

Lisaks esitasid ettevõtjad valitsusele ettepaneku, et riik ostaks ettevõtetes osalusi ja ettevõtjad saaksid kolme aasta jooksul pärast kriisi lõppu riigilt osaluse tagasi osta.

Samuti soovitakse taotleda osalise koormusega töötamisel sotsiaalmaksu miinimumi maksmise kohustuse kaotamist ja selgust, millised kultuuriettevõtted saavad riigilt toetust. Segaduse vältimiseks soovitakse teada, kas eriolukorra jooksul tohib jätkuvalt toetusi kasutada palgamakseteks, üürimakseteks ja muudeks kuludeks, mida ei saa ajutiselt peatada.