Eestis on koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1584867840000 | amCalendar}}
Foto: Olev Kenk/ERR

Pühapäeva hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel, kokku on tehtud 3229 testi. Ööpäevaga laekus 417 testi tulemust, 109 võrra rohkem kui päev varem.

Laupäevaga lisandus 20 uut positiivset, uusi nakatunuid tuli enim juurde Harjumaal (üheksa). Tartus ja Võrus lisandus kummaski neli, Saaremaal kaks ja teistes  maakondades nakatunuid ei lisandunud (ühe nakatunu puhul isikukood puudub), teatas terviseamet.

Praegu on haiglaravil 15 inimest, neist intensiivravi vajab neli, kellest omakorda kaks on kriitilises seisus.

Pärnu haiglas on kolm inimest, kõigi seisund on stabiilne. Ida-Tallinna keskhaiglas on kaks inimest, kes vajavad intensiivravi, kuid nende seisundit hinnatakse stabiilseks. Tartu ülikooli kliinikumis on ravil viis inimest, neist kaks on kriitilises seisus intensiivravis. Lääne-Tallinna keskhaiglas viibib viis inimest, nende kõigi seisund on stabiilne ja nad ei vaja intensiivravi.

Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul on paranenud neli inimest.

"Püsime stabiilses kasvutrendis, mis ei ole õnneks plahvatuslik, iga päev viis kuni kaheksa protsenti testidest on positiivsed. Möödunud ööpäeval tegime üle 400 testi, millest 20 positiivsed, mis näitab, et stabiilsus on saavutatud, kuid see ei tähenda, et me võiksime valvsuse kaotada," lausus Jürilo.

Vanusgruppide kaupa on seis endine: kuus protsenti alla 20-aastased ja 17 protsenti 60+ vanusgrupi positiivseid.

Test tehakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.

Jürilo sõnul saab kiirabi algavast nädalast taas keskenduda vältimatu abi osutamisele. "Me juba täna näeme, et hospitaliseeritute arv kasvab, seetõttu peab olema tagatud vältimatu abi toimepidevus. See ei tähenda seda, et inimesed jäävad testimata. Testimiste maht on tõusnud alates veebruarist siiani jätkuvalt. Eelmisel ööpäeval tehti üle 400 testi, mis on saja võrra rohkem kui eelmisel ööpäeval," rääkis Jürilo.

Jürilo kinnitusel ei pea keegi muretsema, et sümptomite ilmnedes jääb ta testimata.

Juhuvalimi alusel testitakse lisaks haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et hoida ära viiruse levik tervishoiu- ja hooldekandeasutustesse ning politsei, päästeameti ning teisi COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu võib kiirabil teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides. See annab võimaluse säästa kurnatusest häirekeskuse ja kiirabi töötajaid, kelle koormus viimasel ajal oluliselt suurenenud.

Jürilo: piirangute kaotamisele veel vara mõelda

Jürilo sõnul ei tähenda avastatud juhtumite stabiilne arv, et oht oleks möödas ja liikumis- ja muud piirangud peaks kaotama.

"Kas me võime lõdvendada piiranguid – täna tahan terviseameti poolt rõhutada seda, et hetkel veel ei tohi valvsust kaotada. Kõik needsamad suunised ja juhised on jätkuvalt asjakohased – hoida distantsi, vältida lähikontakti, pesta käsi; hoiduda, kui on haigussümptomid, vanemaealiste külastamisest. Maailma trend näitab, et kasvab vanemaealiste haigestumine," rääkis ta.

Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates laupäevast telefoni teel võimalik vestelda hingehoidjaga.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.

 

 

Toimetaja: Marko Tooming, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: