Kuressaare haigla suudab vastu võtta kuni 36 koroonahaiget, murekoht on intensiivravi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Foto: Margus Muld / ERR

Kogu riigi üht arvukamat koroonapatsientide hulka aitama jäänud Kuressaare haigla pani käima mobiilse proovivõtmise, näidates nii eeskuju tervele Eestile. Ravijuht Edward Laane sõnul võib aga haigla patsientide tulva korral hätta jääda. Saarlased omakorda toetavad haiglat annetustega.

Kuressaares, nagu igal pool mujal, on enamik asutusi ja kauplusi, välja arvatud toidupoed, eriolukorra tõttu kinni. Vallavalitsuse uks on aga lahti ka eriolukorras, kuigi suur osa tööst tehakse sealgi kodukontorites ja arvutite abil, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Juba üle nädala tegutsenud kriisikomisjoni tööle võib abivallavanema Jaan Leivategija hinnangul panna positiivse hinde.

Saarlased hakkavad olukorraga kohanema, kõige enam mõjutavad eluolu liikumispiirangud.

"Täna kaubad saavad vabalt liikuda. See ei ole probleem. Küll aga tekib küsimus nendel inimestel, kes on sunnitud töö tõttu liikuma aeg-ajalt saarelt ära. Ettevõtted on seotud lepingutega," rääkis Leivategija.

Kriitiline olukord paneb ennekõike proovile sotsiaalvaldkonna toimimise. Kuressaare hoolekandel pole tööpuudust ka tavaaegadel.

"Praegu saame hakkama oma jõududega. Osutame kriisiolukorras teenust pea 700 inimesele üle Saaremaa ja koduteenusel on meil umbes 500 inimest ja need on enamuses eakad," selgitas Kuressaare Hoolekande juhataja Ene Vahter.

Kuressaare Hoolekandest saavad eakad, karantiinis olijad ja õpilased tellida koju sooja toitu. Tellimise peale tuuakse poest koju ka toidukaupa või apteegist ravimeid.

"Hetkel on mahud meeletult kasvanud, kolmekordistunud. Enamus inimesi on väga tänulikud, on isegi inimesed, kes helistavad tagasi ja tänavad," ütles Kuressaare päevakeskuse juht Valve Heiberg.

Uues olukorras on maakonna ettevõtjad, kel tuleb mõelda nii praegusele kui ka tulevikule. COVID-19 leviku piiramiseks Saare maakonnale kehtestatud liikumispiirang ja eriolukord on juba tekitanud Saaremaa ettevõtjatele olulist kahju.

Neil päevil läbi viidud küsitlusele vastanud 210 ettevõttest 64 protsenti ei saa tagasilöökidest enam iseseisvalt üle.

"Keegi ei osanud arvata, et selline viirus, mida me nägime kuskil kaugel Aasias, sellise hooga meile jõuab. Selle tõttu olen võtnud kasutusele kõik ennetavad meetmed. Siin on häa, kuidas me hästi primitiivsete lahendustega oleme tegelenud: üks klient korraga, distantseerime ennast inimestest nii palju kui võimalik. Meie inimesed, kolleegid kasutavad maske, kindaid, desinfitseerivad ennast," selgitas ettevõtja Ivo Uustulnd.

Olukorra muudab keerulisemaks teadmatus, kui kaua peame kriisiolukorras elama ja milleks tuleb tegelikult valmis olla. Mis saab siis, kui kriis on möödas?

"Ei oska ette kujutada. Ma ei tea, mis toimuma hakkab. Täna on kinni kohvikud, restoranid, hotellid," ütles Uustulnd.

Kõige olulisem on tervis. Oma haiglat pole saarlased ammu nii tähtsaks pidanud kui praegu. Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane kiitis haigla personali ja tunnustas kogukonda toetuse eest.

"12. märtsist meil on üks lisabrigaad terviseameti loal, kes suurel määral võtab koroonaviirusega seotud proove - me nimetame seda koroonabrigaadiks. Nüüd me oleme jõudnud epidemioloogsest vaatepunktist kohta, kus peaksid ka haiged hakkama rohkem tulema. Täna andis terviseamet juba käsu, et nn nelja haige printsiip, kuhu haiged hospitaliseeritakse, kes olid mandril, enam ei kehti. Nüüd tuleb hospitaliseerida haiged, kes vajavad ravi, kohalikku haiglasse, kust kiirabi välja tuli, mis tähendab, et Kuressaare haiglal peab olema võimekus neid haigeid hospitaliseerida ja ravida," selgitas Laane.

Ravijuhi sõnul on Kuressaare haigla hetkevõimekus vastu võtta kuni 36 COVID-19 haiget, kuid murekoht on intensiivravi. Ta ütles, et kui sellist ravi vajavaid patsiente tuleb palju, võib haigla hätta jääda ja haiged tuleb paratamatult saata mandrile.

Viiruse kõrval peab haigla toime tulema ka igapäevaeluga.

"Tavaline elu on miinimumile viidud. Tegelikult haiglas käib praegu erakorraline elu. Suures plaanis plaanilist tööd hetkel ei toimu, kõik on valvel või ootavad nüüd sed haigete tulva," tõdes Laane.

Laane on olnud kindlalt seda meelt, et testimise võimalus peab olema kättesaadav võimalikult paljudele. Reedel käivitus mitme Eesti linna kõrval ka Kuressaares perearsti saatekirja alusel koroonaviiruse laiendatud tasuta testimine. Ebamugav teadmatus jääb aga endiselt saatma paljusid saarlasi. Peamine on mitte kaotada saarlaslikku meelekindlust ja huumorimeelt.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: