"On tähelepanuväärne, et oksjonile toodud maht pakuti kolmekordselt täis - see näitab, et turul on huvi neid lahendusi pakkuda," kommenteeris vähempakkumist anonüümsust palunud energeetikaekspert.

Kokku laekus 17 pakkumist kogumahus 16,28 GWh.

Pakkumiste kaalutud keskmiseks hinnaks kujunes 75,55 eurot MWh eest, mis peab tagama tootjale igakuise stabiilse rahavoo ja sisaldab nii eeldatavat börsihinda kui soovitavat toetust, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja esmaspäeval.

Saadav toetus on igal kuul erinev ja katab hinnavahe, mis jääb pakkumise ja kuu börsihinna vahele, kuid toetus ei saa ühelgi kuul olla suurem kui 53,7 eurot/MWh, mis on seaduse kohaselt maksimaalne toetussumma.

Arvestades, et praegu on elektrienergia keskmine turuhind umbes 30 eurot MWh eest ja sellele lisandub 53,7 eurot taastuvenergia toetust, siis tuleb hinnaks üle 80 euro MWh eest. Äsjalõppenud vähempakkumise keskmine hind - 75,55 eurot MWH eest - on sellest märgatavalt madalam.

Soodsaimad pakkumised koos selles sisalduva börsihinnaga jäid all 60 euro taset. See on oluliselt odavam kui täna kehtiv taastuvenergia toetuse maksmise skeem, kui lisaks turuhinnale on tootjale garanteeritud toetust 53,7 eurot MWh eest. Võrdluseks - eelmise aasta elektri börsihinna 45,86 eurot/MWh juures said tootjad koos toetusega taastuvelektri eest kokku 99,56 eurot/MWh, edastas MKM-i pressiesindaja.

"Nagu ka teiste riikide taastuvelektri vähempakkumised näitasid, siis taastuvelektri tootmine on järjest soodsam. Senine garanteeritud toetusskeemi asendamine vähempakkumistega tagab inimestele ja ettevõtetele soodsama hinna," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. "Esimeses voorus testitakse eelkõige turu võimekust ning sellele järgnevad tulevikus suuremad rohelise elektri hanked," lisas ta.

Vähempakkumisel said osaleda ainult uued tootmisseadmed, mille elektriline võimsus jääb vahemikku 50 kW kuni 1 MW. Järgmise sammuna kontrollib Elering AS kõigi pakkujate pakkumiste vastavust hanke nõuetele. Vähempakkumise võitjad esitatakse ministeeriumile hiljemalt 20. juunil.

Kolmapäeval lõppenud vähempakkumise tingimustest lähtuvalt osalevad eeldatavasti ennekõike päikesejaamade omanikud. Vähempakkumise eesmärgiks on saada turule täiendavalt viie GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat, mis on toodetud tootmisseadmega, mille elektriline võimsus on vähemalt 50 kW, kuid väiksem kui üks MW, seisab 18. novembril avaldatud vähempakkumise teates.

Sellised tootmisvõimsused sobivad sisuliselt päikesejaamadele, kuna tuulegeneraatorite võimsused on suuremad ning neid ei jõuaks ka vähempakkumises seatud tähtajaks enam valmis ehitada, selgitasid vähempakkumise korraldajad ERR-ile.

50 kW võimsusega päikesejaam on pisut suurem kui "lihtsalt üks majakatus", ühe MW päikesejaam on Eesti mõistes juba üsna suur jaam, ütles ERR-iga rääkinud spetsialist. Ühemegavatine (1 MW) võimsuse piirang peaks olema selline, et vähempakkumist ei saa võita ainult üks pakkuja, kuna sellise seadmega ei ole realistlikult võimalik aastas viit GWh elektrienergiat toota.

Järgmise vähempakkumise kuulutab riik välja 2021. aasta alguses. Siis soovib riik vähempakkumisega osta taastuvelektrit mahus 450 GWh aastas alates 2023. aasta alguses.