Majandusminister Taavi Aasa sõnul on mõistlik asendada tulevikus järjest rohkem põlevkivi väheväärtusliku puiduhakkega, et tõsta Narva elektrijaamade konkurentsivõimet elektriturul, säilitada inimestele töökohad energeetikasektoris ja luua juurde uusi töökohti metsanduses.

"Eesti energiajulgeolekule on kriitiliselt oluline Narva jaamade püsima jäämine, et kindlustada ka tulevikus meie energeetiline sõltumatus. Samas on mõistlik põlevkivist toota rohkem põlevkiviõli," lisas Aas.

Siiani on puidujäätmeid kasutatud keskmiselt 100 gigavatt-tunni elektrienergia tootmiseks, muudatus võimaldab puidujäätmeid potentsiaalselt kasutada täiendavalt 500 gigavatt-tunni tootmiseks.

Selle tulemusel on prognoositav taastuvenergia tasude suurenemine aastas viis miljonit eurot. 2020. aastal on prognoositav taastuvenergia tasu kokku üle 90 miljoni euro.

Valitsusele nähakse ette kohustus teha 1. jaanuariks 2025 eelnõu sätete järelhindamine ja vajadusel riigikogule ettepanek tõhusa koostootmise režiimil teatud vähempakkumise sätete kehtetuks tunnistamiseks.

Lisaks nähakse seadusega ette võimalus kehtestada suurema kui ühemegavatiste tootmisseadmetega vähempakkumisel osalejatele tagatise maksmise kohustus. Sellega luuakse vahend, mis tagab tootja võetud taastuvenergia tootmise kohustuse täitmise.

Seadus on kavandatud jõustuma üldkorras, välja arvatud muudatused, milleks on vajalik Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamiseks. Asjakohased sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast Euroopa Komisjoni vastava otsuse tegemisest.