Kuigi keskkonnaühendused on aastaid võidelnud puidu põletamise vastu elektrijaamades, kiitis valitsus eelmisel nädalal ilma kärata heaks elektrituruseaduse muudatuse, mis lubaks põletada elektrijaama ahjudes puitu senisest viis korda enam. Seaduses seisab, et kui siiani oli puidujäätmeid kasutatud keskmiselt 100 GWh elektrienergia tootmiseks, siis muudatus võimaldab toota kuni 500 GWh, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tingimused, mis eelnõus on, näitavad seda, et peaasjalikult suudavad neid tingmusi täita ainult Narva elektrijaamad," märkis Taastuvenergia koja juhatuse liige Mihkel Annus.

Kui näiteks taastuvenergia toetused olid seni mõeldud alustavate ettevõtete toetuseks, siis nüüd saab seda ka töötav elektrijaam. Samuti saab toetust juhitav ehk siis elektrijaama katlas põlemisel tekkiv energia. Kuigi täiendavale tootmisele korraldatakse vähempakkumine, aitab see Annuse sõnul pärast põlevkivielektri vähenemist lihtsalt Narva elektrijaamu töös hoida.

"See on selgelt ikkagi pigem ühe ettevõtte majanduslike kaalutluste tasandamiseks ning sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks. Energeetikasektoris tegelikult sellist sammu vaja ei ole," kommenteeris Annus.

Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et arvestades Eesti Energia uute energiaplokkide 600 MW võimsust, ei tähenda täiendava võimsuse lisandumine puidu massilist põletamist.

"500 GWh Narva tootmisvõimsusi arvestades ei ole nüüd kindlasti massiliselt, aga tõesti, avatakse tänane taastuvenergia toetusskeem, kui eelnõu läbi läheb, ka piiratud mahus Narva elektrijaamadele. /.../ Tegelikult Eestis on täna väga palju olemasolevaid elektrijaamasid, mis väikese toetuse kõrval võiksid panustada Eesti taastuvenergia eesmärkidesse. Ei ole mõistlik jätta need olemasolevad skeemist kõrvale, lasta neid põletada fosiilseid kütuseid, kui riigi käes on need hoovad, et väikse toetuse juures need jaamad võiksid toota taastuvenergiat," rääkis Tatar.

Kui praegu on taastuvenergia toetused umbes 90 miljonit eurot aastas, siis Eesti Energia saaks täiendava võimsuse lisandumisel veel viis miljonit eurot. Eesti Energia ütles kirjalikus kommentaaris, et eelnõu kõrvaldab anomaalia, mille kohaselt pole Balti elektrijaama koostootmisplokile võimaldatud taastuvate energiaallikate kasutamise eest toetust maksta.