Valitsus eraldab haiglatele erakorraliste kulude jaoks 200 miljonit lisaeurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: kliinikum.ee

Valitsus otsustas hüvitada haiglatel, kiirabidel ja perearstidel koroonaviiruse tõttu kolme kuu jooksul tekkivad erakorralised kulud lisaks varem eraldatud 21 miljonile eurole veel 200 miljoni euro ulatuses, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik kolmapäevasel pressikonverentsil.

Kiige sõnul antakse lisaraha märtsi algusest kuni mai lõpuni tervishoius tekkivate kulutuste jaoks ja see hõlmab lisatööjõu kaasamist, ületunnitööd, kaitsevahendite, hingamisaparaatide, ravimite ja koroonaviiruse testikomplektide soetamist ning vajalikke ümberkorraldusi haiglate ravitöös. Samuti hüvitatakse sellega lisanduvaid haigus- ja hoolduslehti.

Haiglate tavapärane täituvus on umbes 70 protsenti ja Kiik märkis, et praegu võib see olla väiksem, et vajadusel saaks kohe rohkem koroonaviirusesse haigestunuid ravile võtta. Väiksem täituvus vähendab ka nakkusohtu, sest mida vähem käib haiglas patsiente, kellel ei ole ajakriitilist vajadust haiglas viibida, seda väiksem on oht, et keegi viiruse haiglasse toob ja see seal levima hakkab.

Ministri sõnul käib praegu väga tõsine teadusdebatt selle üle, kuidas koroonaviirus on Eestis hetkel levinud ning millised on võimalikud trendid, meetmed ja nende mõju.

"Eri mudelite puhul tuleb arvestada, et meil pole võimalik täpselt hinnata, mis on nakkuskordaja täna, enne meetmete rakendamist, ja milline homme või ülehomme. Aga eesmärk on ühesugune - saada viiruse levik Eestis kontrolli alla. Nakkuskordaja peab olema alla ühe. See tähendab, et iga haige peab nakatama parem kui mitte ühtegi, aga mitte üle ühe inimese, et järk-järgult hakkaks viirusekandjate hulk ühiskonnas langema," selgitas ta.

Kiik lisas, et koroonaviiruse puhul on nakkuskordaja keskmiselt üle kahe ja teatud juhtudel veel kõrgem, sõltuvalt keskkonnast, inimestest ja olukorrast. Valitsuse kehtestatud meetmed on tema sõnul igal juhul nakkuskordajat langetanud.

Teada pole ka see, kas vahepeal stabiliseerunud nakatunute arv on pikem trend või vaikus enne suuremat hüpet, kuid Kiige sõnul tuleb valitsusel samme seada pigem pessimistlikult mõeldes ja ohuhinnanguid pigem üle- kui alahinnates.

Haiglatel on laias laastus nädala-kahe varu kaitsevahendeid ning neid on haiglate vahel ka ümber jagatud. Paralleelselt tegeleb isikukaitsevahendite soetamisega Kiige sõnul kümneid inimesi. Koostööd on suurendatud ka kodumaiste tootjatega ja ehkki neil tuleb täita kõiki nõudeid, siis on Kiik enda kinnitusel nõus PERH-i ülemarsti Peep Talvinguga, et kui on valida, kas maskiga või ilma, siis on mask parem.

Politseipatrullid hakkavad inimeste kogunemiskohti kontrollima

Alates kolmapäevast tohib väljas liikuda mitte rohkem kui kahekesi, välja arvatud ühe pere liikmed ja hoida inimeste vahel kaks meetrit vahet.

"Eelkõige tagame piirangud sõnajõuga, tänasest oleme suurendanud oma jõude väljas, patrullpolitseinike arvu," lausus politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher.

Ta ütles, et kui veel teisipäeva hommikul tegutses üle Eesti 116 patrulltoimkonda, siis kolmapäeval on neid väljas 20 võrra enam. Patrullid sõidavad läbi kohti, kus võivad toimuda inimeste kogunemised - Vaher tõi näiteks Tallinna Stroomi ranna ja rabade algus- ja lõpukohad - ning selgitavad, miks on see ohtlik.

Vaher soovitas ka inimestel, kes kuskil selliseid kogunemisi märkavad, sellest telefonil 112 teada anda. Kohapeal saab politsei kontrollida inimeste tausta ja politseijuhil on neil selleks piisavad andmekogud, et kindlaks teha, kas tegu on perekonna, töötamise või muu tegevusega avalikus kohas.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: