"Kogu Euroopas on individuaalsete kaitsevahendite ja muu meditsiinivarustuse, eriti hingamisaparaatide, kättesaadavus ja tarned murekohaks," öeldakse kolmapäeval valminud Komisjoni sisedokumendis, millega uudisteagentuuri Reuters ajakirjanikud tutvuda said.

"Komisjoni hinnangu kohaselt suudavad traditsioonilised tarnekanalid tagada praegu ainult kümme protsenti nõudlusest," märgitakse raportis, tuues nii esmakordselt välja numbrilise hinnangu selle kohta, kui palju viirusega võitlemiseks vajalikku varustust puudu on.

Kaitsevarustuse nappus seab meditsiinitöötajad suuremasse nakkusohtu ja sellega kasvab ka risk, et patsiendid võivad saada nakkuse arstidelt ja meditsiiniõdedelt.

Itaalias ja Hispaanis, mis on Euroopas enim koroonaviirusest kannatanud riigid, on nakatunud 5000 meedikut, selgus teisipäeval avaldatud andmetest. See tähendab, et meditsioonitöötajad moodustasid sel hetkel üheksa protsenti Itaalia ja 13 protsenti Hispaania kõigist nakatunutest.

Euroopa Komisjoni ülevaate kohaselt on enamuses liikmesriikides napid laovarud ja piiratud meditsiinivarustuse tootmisvõimekus, mis tähendab, et varustuse puudus muutub ühe tõsisemaks, kui nad lähiajal ei saa oma varusid täiendada.

Komisjon teatas teisipäeval, et saab peagi sõlmida lepingu kaitsemaskide, -prillide, ja -kostüümide ning muu varustuse tarnimiseks. See on siiski ligi kuu pärast seda, kui Komisjon käivitas kaitsevahendite ühishanke, milles osaleb 25 liikmesriiki. Pakkumisi hinnatakse ning varustus jõuab kohale kaks nädalat pärast seda, kui riikide valitsused sõlmivad tarnijatega kokkulepped, teatas Komisjon.

Euroopa Komisjon käivitas eelmisel nädalal ka hingamisaparaatide ja testimiskomplektide hanke ning teatas, et ootab pakkumisi märtsi lõpuks.

Kaubanduspiirangud raskendavad olukorda veelgi

Meditsiinivarustuse kättesaadavust on halvendanud ka see, et mitmed EL-i liikmesriigid on kehtestanud sellele ekspordikeelu. Samuti takistavad kaupade, sealhulgas ka meditsiinitarvete, kohalejõudmist mõnes riigis viiruse leviku takistamise ettekäändel käivitatud karmid piirikontrollid.

"Äsja mõõdetud ooteajad mõnes EL-i sisepiiripunktis ülatasid 24 tundi, seda isegi meditsiinivarustusele," tõdeti Euroopa Komisjoni ülevaates. Samas märgiti, et pikad järjekorrad on peamiselt Ida-Euroopa riikide vahelistel piiridel.

Raporti koostajad pidid ka tunnistama, et Euroopa Komisjoni algatuse kehtestada kaupade kiiremaks liikumiseks üle Euroopa niinimetatud rohelised koridorid, ei ole väga hästi käivitunud. "Siiani on ainult kolm riiki kehtestanud rohelised koridorid," öeldakse ülevaates.

Euroopa Komisjon hindab praegu tarnete viibimise mõju Kreekas ja Hispaanias ning peab kõnelusi Poola, Tšehhi, Bulgaaria ja Rumeeniaga nende kehtestatud kaubanduspiirangute üle.