EAS-i kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm rääkis ERR-ile, et EAS on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu soovil kaardistanud Eesti tootjaid, kellel on kas täna või potentsiaalne võimekus toota isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendeid (vedelikud ja geelid).

Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad näiteks erinevad maskid, näokaitsed, kaitseülikonnad, kitlid ja põlled, kaitsemütsid, jalatsikaitsed/sussid, kaitseprillid ja –kindad.

"Meile on teada mõnikümmend ettevõtet, kes suudaksid neid kas täna või lähitulevikus toota. Konkreetsed kogused ja valmisolek on praegu veel kaardistamisjärgus. Nimekiri täieneb pidevalt ning mitmed ettevõtted on ka ise aktiivselt ühendust võtnud ja oma toodangut pakkunud," ütles Puhm.

Reede õhtu seisuga on EAS-i kogutud andmetel aga juba ligi 100 ettevõtet, kes on valmis oma tootmist suurendama või ümber korraldama ning täitma riiklikku tellimust kaitsevahendite tootmiseks.

EAS-i esindaja tänas kõiki ettevõtteid, kes on juba aidanud kaasa mõelda ja valmis paindlikult asjadele lähenema ning kutsus ka üles, et kui on veel ettevõtteid, kes Eestis mainitud vahendeid toodavad või suudaks toota, sellest EAS-ile teada andma (kontakt Eero Liivandi [email protected]).

Ka riigihalduse minister Jaak Aab ütles reedel, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu peab Eesti ettevõtjatega läbirääkimisi, kuid on selge, et nad vajavad aega tootmise ümberkorraldamiseks ja käivitamiseks.

"See võtab aega, aga ma usun, et kahe, kolme või nelja nädala pärast saame juba Eesti enda tootjatelt kaitsevahendeid ja see oleks väga suur abi," sõnas Aab.

Üks näide, kus tootmine juba käib, on Sillamäel asuv respiraatoreid tootev AS Esfil Tehno, kes on oma tootmisvõimsust oluliselt suurendanud. Kui varasemalt tootis tehas muude toodete kõrvalt ligi 500 kaitsemaski päevas, millest osa eksporditi Eestist välja, siis nüüd suunab tehas oma toodangu fookuse just maskide tootmisele ja Eesti turule. Tehas toodab praegu ligi 6000 kaitsemaski päevas, kuid tootmisvõimsused võimaldaks toota kuni 10 000 maski.

1997. aastal asutatud Eesti ettevõte Chemi-Pharm on oluliselt kasvatanud desovahendite tootmist, et esmajärjekorras tagada nende kättesaadavus haiglates ja raviasutustes, aga ka kõikidele inimestele.

Ka Euroopas toodetakse kaitsevahendeid

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles ERR-ile, et isikukaitsevahendeid toodetakse täna peamiselt Hiinas sel põhjusel, nagu ka paljusid teisi kaupu: Hiina tootjad suudavad pakkuda madalat hinda ja suuri mahtusid ning EL-i tootjad on sageli keskendunud keerulisematele toodetele, sest ei olda lihtsalt hinnakonkurentsis.

"Loomulikult toodetakse isikukaitsevahendeid ja teisi tänases kriisis vajalike meditsiinivahendeid ka Euroopa Liidu riikides, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Poolas, kuid nõudlus ületab pakkumise kordades. Tuleb arvestada ka sellega, et sageli kasutavad Euroopa Liidu tootjad osaliselt Hiinas toodetud komponente või materjale, mille kättesaadavus on täna keerulisem kui varem," sõnas ta.

Samas tegeleb Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega Kasemetsa kinnitusel igapäevaselt sellega, et EL-i siseseid tootmismahte suurendada.

"Komisjon on tööstustega pidevas otsekontaktis, et omada regulaarset ülevaadet tootmisvõimsuste ja varude seisust piirkondade kaupa ning kutsub üles nii suuri kui ka väikeseid ettevõtteid tootmismahte tõstma. Paljud tööstused on ka kinnitanud, et üritavad tootmist suurendada. Samuti kujundavad paljud ettevõtted oma tootmise ringi, et keskenduda ajutiselt meditsiinivahendite ja isikukaitsevahendite tootmisele."

Reeglid tootmisele lihtsustuvad

Uutele tootjatele alustamise lihtsustamiseks on Euroopa Komisjon teinud EL-i meditsiinivahendite tootmise standardid tasuta kättesaadavaks, lõpetanud valdava enamuse riiklikest EL-i sisestest ekspordikeeldudest ja lihtsustab veelgi õigusakte tootmisnõuete osas, et tootmisvõimsusi suurendada.

"Komisjon on avaldanud ka soovitused riiklikele vastavuskontrolli- ja turujärelvalveasutustele (Eestis meditsiinivahendite osas terviseametile, teiste toodete osas tarbijakaitse- ja tehnilise järelvalve ametile - toim) nõuete lihtsustamiseks, mis võimaldab teatud isikukaitsevahendite puhul, nagu näiteks maskid mittemeditsiiniasutustes lubada need turule ka ilma CE märgistuseta. Üldisi tervisekaitse standardeid tuleb muidugi jätkuvalt jälgida."

Komisjon arutab Kasemetsa sõnul ka tööstustega ümberspetsialiseerumise võimalusi, näiteks tekstiilitööstuse võimalusi ja takistusi isikukaitsevahendite tootmiseks. Olukord tema sõnul turul järk-järgult paraneb, aga kindlasti ei saa täna öelda, et probleemid oleksid lahenenud.