EL-i valitsusjuhid põrgatasid majanduskahjude leevendamise rahandusministritele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Superministeerium
Superministeerium Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Euroopa Liidu valitsusjuhid ei suutnud neljapäeva õhtul kokku leppida, mida teha koroonaviiruse majandusliku kahju leevendamiseks ning otsustasid selle teema saata tagasi rahandusministritele, kellelt oodatakse uusi konkreetseid ettepanekuid. ERR küsis selgitusi rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajalt Andres Kuningalt.

Üheksa riiki soovis ühtsete võlakirjade käikulaskmist, teised peavad paremaks laenu võtmist Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM). Esimene variant on vastuvõetamatu rahanduslikult konservatiivsetele riikidele, sest igaüks peaks oma laenude eest ise vastutama ja ise need tagasi maksma, aga ühtsete võlakirjade puhul on vastutusest raskem rääkida. Kuidas teie seda võimalust hindade?

See on kindlasti kõige keerulisem teema nendest võimalikest toetusmeetmetest. Praegu selliste ühtsete võlakirjade väljaandmiseks valmidust ei ole. See on praegune olukord, kus riikidel on erinevad seisukohad.

Kas Eestil on selle võimaluse, ühtsete võlakirjade suhtes seisukoht?

Meie arvates on praegu olemas ka veel teisi võimalusi. Juba mainitud ESM ja mida riigid on ise teinud. Ja on ka Euroopa tasemel meetmeid, kuidas toetada kriisi mõjudega hakkamasaamist. Kui me vaatame juba riikide enda tehtut, siis nii otsesemad kui kaudsemad sammud, mida on astutud, ulatuvad juba peaaegu 15 protsendini SKP-st. Kui lisada siia juurde veel komisjoni poolt algatatud meetmete pakett 37 miljardit eurot. Euroopa Investeerimispank omalt poolt lisab täiendavaid vahendeid ettevõtete toetuseks nii garantiide kui laenudena. Lisaks on meil nüüd ka eelarvereeglite täitmist peatatud ja ka riigiabi andmise võimalusi paindlikumaks muudetud.

Põhja-Euroopa, näiteks Saksamaa, Holland pooldavad laenu võtmist Euroopa stabiilsusmehhanismist ja nad seaksid sellele ka rangeid tingimusi. Kuivõrd see variant oleks parem kui ühtsed võlakirjad?

ESM on meil olemas, temal on olemas ka erinevad tööriistad, kuidas siis riikidele appi tulla ja üheks võimaluseks ongi kas siis krediidiliini avamine riikidele või selle riigi võlakirjade ostmine. Seda ESM-i võimaliku sekkumisena praegu ka silmas peetakse.

Mis seisukohal Eesti on?

Me oleme valmis ESM-i kasutamiseks nüüd kriisi lahendamisel. Kas Eesti ise ESM-ist võtab, see selgub siis, kui see vajadus peaks tekkima. Seni oleme valmis ka turgudelt vajalikke laenuvahendeid kaasama.

Kas rahandusministrite ettepanekute esitamiseks on ka mingi tähtaeg?

Praegu tulekski kokku leppida rahandusministrite poolt täpsem krediidilaenu kasutamine, et kas ja kuidas tingimustega selle juures siis saab. Eilse riigijuhtide kohtumise soov on, et seda tehtaks nüüd võimalikult kiiresti ehk siis järgmise, ülejärgmise nädala jooksul peaks mingid kokkulepped eelduslikult sündima.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: