"Rahva teenrid" ei pea mõistlikuks täielikku liikumiskeeldu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Indiale sarnaneva täieliku liikumiskeelu rakendamine Eestis ei oleks mõistlik, sest viirusest täiesti puutumatuks riiki enam teha ei saa, leidsid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud.

"Kui mõtleme selle peale, et missuguse riigina tahame kriisist väljuda, siis mida rohkem me suudame ikkagi jätta usaldust inimeste enda kanda, seda tervislikum on meile pikas perspektiivis," ütles Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris.

"Meil on tarvis tagada inimeste varustamine esmatarbekaupadega. Ma ei arva, et piirangud Indias väga efektiivseks osutuvad," lisas ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu.

Saates arutati ka eriolukorra tõttu ühiskonnas olevat ebakindlust. Ajakirjanikud tõdesid, et kaua on elatud prognoositavas ühiskonnas, mis praeguse eriolukorra tõttu aga on ebakindel, ning viiruse levik on muutuja, mille mõju veel ei ole võimalik prognoosida.

Otsesaate ajal saabunud teate põhjal tuvastati ööpäeva jooksul Eestis veel 70 positiivset analüüsi, mis moodustas kõigist võetud testidest kuus protsenti.

"See läheb täpselt varasemasse mustrisse sisse ja kui hetke seisuga mingit lainet ei tule, siis see on tase, millega me saame hakkama," lausus Paris.

Saates arutati ka Eesti võimet varustada kodanikele toidukaupasid, saatejuht Mirko Ojakivi viitas Eesti sõltuvusele naaberriikide suhtes: "Kui soomlased ühel päeval ütlevad, et tibusid Eestisse vedada ei tohi, siis tekib varem või hiljem meil kanalihadefitsiit. Kui lätlased ühel päeval ütlevad, et meie põhja poole mune viia ei luba, sööme ise need ära. Siis oleks munadefitsiit kiire tulema."

Huko Aaspõllu proovis aga muret alla võtta: "Euroopa Liidu tasemel on poliitilistel põhjustel aastakümneid tagatud toidu ületootmine. See ületootmine on Euroopa Liidu poliitikas osa olnud just täpselt sellisteks olukordadeks, kui läheb midagi maailmas katki. On võimekus üle terve liidu inimestele toitu nii suures mahus kätte anda, kui peaks vajalik olema."

"Pole mõtet muretseda, et soomlased hakkaksid tibusid endale hoidma või lätlased mune endale hoidma, sest kõigi huvides on kaupu vahetada ja sellest kasumit teenida," lisas Aaspõllu.

Saates osalejad nõustusid, et epideemia mõju põllumajandussektorile on kevade ja suve saabumisel suur ja tööjõu leidmine sektorisse võib esineda katsumuseks.

"Probleem on selles, et Eesti põllumajandussektor on sattunud sõltuvusse hooajalistest madalama palgaga võõrtöölistest," ütles Aaspõllu.

Üheks lahenduseks tõid saates osalejad hõiveta jäänud inimeste rakendamise põllumajanduses, kuid probleemiks võib osutuda inimeste motiveerimine praeguses olukorras uut töökohta võtta.

"Lähimate paari kuu jooksul, kui inimesi hädasti vaja on, see lihtsalt ei toimi," lisas Paris.

Eesti Energia õlitehase rajamine: kas hea või halb otsus?

Reedel andis valitsus rohelise tule Eesti Energiale, et nelja aastaga ehitada uus õlitehas. Selle otsusega aga saates osalejad ühist meelt ei saavutanud.

"Rumal otsus, sest investeering läks pikas perspektiivis riskantsesse kohta," sõnas Paris, lisades, et investeeringu tasuvus sõltub suuresti Euroopa Liidu kliimameetmetest ning investeering rohelisesse energiasse oleks olnud optimaalsem.

Aaspõllu sõnul aga lähiajal nõudlust nafta järele Euroopa Liit piirama ei hakka ning põlevkivi olemasolul tasub seda toorainena rakendada, et kütust saaks toota ka Eestis ning seda ei peaks sisse ostma tootjatelt Saudi Araabias.

Toimetaja: Kristjan Kallaste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: