Valitsus andis Eesti Energiale rohelise tule uue õlitehase ehituseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1585294980000 | amCalendar}}
Foto: Sergei Stepanov/ERR

Valitsus andis reedel istungi otsusena rahandusminister Martin Helmele volitused Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahalise sissemaksena 125 miljoni euro ulatuses. See võimaldab Eesti Energial uue Enefit280 õlitehase rajamist.

Uue õlitehase rajamine tuleneb riigi kui omaniku ootusest ja Eesti Energia strateegilisest eesmärgist kasvatada vedelkütuste tootmist.

"Uue põlevkivi õlitehase rajamine on pikaajaline ja strateegiline investeering, millega me soovime väärindada Eesti olulisimat maavara, luua uusi töökohti ja säästa senisest rohkem looduskeskkonda," ütles peaminister Jüri Ratas.

"Täiendavate töökohtade loomine vähendab energiasektori käimasolevast muutumisest tulenevaid sotsiaalseid riske ja toetab Ida-Virumaa regiooni tervikuna," märkis Ratas.

Õlitehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta.

Helme: praeguses majandusolukorras on suured investeeringud tähtsad

Rahandusminister Martin Helme rõhutas, et omanik ootab Eesti Energialt jätkuvalt põlevkivi efektiivsema ja puhtama kasutamise arendamist ning õlitootmine on selle hea näide.

"Uue õlitehase rajamine on kooskõlas riiklike strateegiadokumentidega nagu energiamajanduse arengukava, põlevkivi arengukava ja ka kliimapoliitika põhialused. Nimetatud arengukavad näevad ette põlevkivi otsepõletamise vähendamist ja põlevkiviõli tootmise suurendamist," rääkis Helme.

"Praeguses majandusolukorras on tähtis teha suuri infrastruktuuri investeeringuid, seda enam, et on põhjust arvata, et lähitulevikus muutub ehitamine pigem odavamaks," lisas Helme.

"Uue õlitehase ehitusega Eesti põlevkivitööstuse CO2 emissioonid ja põlevkivi kasutus ei suurene, vaid vähenevad. Seda põhjusel, et paralleelselt uue õlitehase ehitusega sulgeb Eesti Energia lõplikult mitu vanemat elektri tootmiseks kasutatud energiaplokki. Lisaks on põlevkivist elektri tootmise CO2 intensiivsus kordades suurem kui õlitootmisel," lausus Helme.

Ühtlasi mainis Helme, et põlevkivisektor on riigile väga oluline tuluallikas, kust on viimastel aastatel laekunud riigikassasse üle 100 miljonit euro aastas ning põlevkivitööstus aitab samuti hoida kõrgepalgalisi töökohti Ida-Virumaal. Helme sõnul on omanikupoolne kapitali sissemakse vajalik käivitamaks investeeringuid Enefiti uue õlitehase ehitamiseks ja Eesti Energia optimaalse kapitalistruktuuri ning investeerimisjärgu krediidireitingu säilitamiseks.

Uus õlitehas valmib 2024. aastal ja selle täisvõimsus plaanitakse saavutada aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 286 miljonit eurot. Tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas. Uus õlitehas hakkab kasutama Eesti inseneride loodud unikaalset Enefit tehnoloogiat ning ehitustöödega on plaanis alustada käesoleval aastal. Enefit tehnoloogia on teadaolevalt kõige efektiivsem ja väikseima keskkonnamõjuga tööstuslikult tõestatud põlevkivi väärindamise tehnoloogia maailmas.

Sutter: õlitehas tooks müügitulu 250 miljonit eurot aastas

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et Euroopa Liit on sügavas energiadefitsiidis ning eriti suur on Euroopas puudujääk just vedelkütuste osas, millest 90 protsenti imporditakse.

"Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kel on võimekus vedelkütuseid ise toota ning leian, et see on suur väärtus. Seejuures kasutame tehnoloogiat, mille vastu tuntakse huvi globaalselt ja seda teadmist oleme hiljuti ka eksportinud. Põlevkiviõli on Eestile väga oluline ekspordiartikkel, pea kogu toodang eksporditakse Eestist välja ja müüakse hetkel peamiselt laevakütusena. Uue tehase toel kasvab Eesti Energia aastane õlitoodang üle 700 000 tonnini – arvestades 2019. aasta keskmist vedelkütuste müügihinda, siis tähendab sellise koguse müük ligi 250 miljoni euro suurust müügitulu," selgitas Sutter.

Ta lisas, et Enefit tehnoloogia võimaldab põlevkiviõli tootmise käigus ümber töödelda ka vanarehve ja potentsiaalselt ka jäätmeplasti, andes nii ringmajanduse põhimõtetel võimaluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Kuna globaalne nõudlus naftatoodete järgi suure tõenäosusega kasvab, siis jääb põlevkivist õlitootmine konkurentsivõimeliseks veel lähema paarikümne aasta jooksul ning on mõistlik toota kvaliteetseid ning vähese väävlisisaldusega vedelkütuseid, milleks Eestis kohapeal kompetents olemas on, lisas valitsuse kommunikatsioonibüroo veel pressiteates.

"Ühtlasi võimaldab õlitootmisega raha teenimine suurendada investeeringuid taastuvenergia arendamisesse, nagu on oma naftarahadega teinud näiteks Norra kuningriik," seisis veel pressiteates.

Eesti Energia strateegiline tegevuskava näeb ette, et põlevkivi otsepõletamine elektrienergiaks väheneb, taastuvenergia tootmine kasvab ning samuti suureneb vedelkütuste tootmine, mis on kõige efektiivsem ja keskkonnahoidlikum põlevkivi väärindamise viis. Eesti Energia strateegilised arengud, sealhulgas uue õlitehase ehitus, on valitsuse kinnitusel kooskõlas kliimaeesmärkidega. Eesti Energia on 2019. aastal vähendanud CO2 emissiooni 50 protsendi võrra võrrelduna 2018. aastaga. CO2 emissioon väheneb seoses vanemate tootmisvõimsuste sulgemisega ning CO2 hinna tõusuga veel.

2020. aasta riigieelarve seaduses on vastavad rahalised vahendid ette nähtud.

Sutt: praegu Eesti Energia õlitehasesse investeerida on vastutustundetu

alitsuse otsust suurendada Eesti Energia kapitali 125 miljoni võrra uue õlitehase rahastamiseks vastutustundetuks. "See ei lahenda mitte ühtegi Eesti majanduse pakilist probleemi. Riik peab täna investeerima kiire mõjuga lühiajalistesse ja ajutistesse majanduse toetusmeetmetesse, mitte spekulatiivsesse, kõrge riskiga pikaajalisse investeeringusse õlitehase rajamiseks," rääkis Sutt.

Sutt rääkis, et koroonakriisi lühi- ja pikaajalist mõju maailmamajandusele on täna ülikeeruline hinnata ning riigieelarve miinus ja Eesti laenuvajadus saab olema suurem kui rahandusministri hinnang. "On ebaselge, kust tuleks õlitehase rahastamiseks vajalik täiendavad 160 miljonit laenuraha. Seda 125 miljonit vajab riik palju enam, et hoida inimeste sissetulekut majanduses tervikuna ning rahastada ettevõtete toetusmeetmeid. Võrdluseks – 125 miljonit on ühe kuu töötukassa töö kaotanud inimeste palkade toetusmeetme hinnanguline rahavajadus," lausus Sutt.

Vähim, mida praeguses kriisiolukorras oleks Suti sõnul pidanud tegema, on otsustamise edasilükkamine. "Siin on küsimus ka, kuidas on Eesti Energia juhatus ja nõukogu täitnud oma hoolsuskohustust ning hinnanud koroonakriisi kontekstis projektiga seotud riske."

"Õlitehase majanduslikku vajalikkust ja perspektiivi peaksime hindama, siis kui koroonakriis on läbi. Siis on meil mingi ettekujutus majanduse taastumisest ning kriisijärgsetest jõujoontest. Eesti riigil on hetkel suur hulk teisi vajadusi ja võimalusi, kus nii suurt rahasummat mõistlikumalt kasutada," ütles Sutt.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: