Psühholoog: isolatsioonis olemine läheb lähinädalail paljude jaoks ilmselt raskemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: freepik.com

Eriolukorra väljakuulutamisest Eestis on möödas kümmekond päeva ja juba on esimesi märke, et inimesed lihtsalt ei jaksa enam oma koduseinte vahel püsida, kuigi olukord seda nõuab. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul läheb ilmselt lähinädalatel paljude jaoks olukord raskemaks, sest esimene elevus või ärevus on möödas, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Karantiin, millega Eestis alles õpitakse elama, on Itaalia koroonaepideemia koldes elava Gerli Lenzi jaoks olnud reaalsus alates 21. veebruarist. Siis kehtestas Itaalia esimest korda laiaulatusliku liikumispiirangu ja n-ö punasesse tsooni jäi ka Codogno, kus Lenzi töötab.

Kuigi naise kodu jäi karantiinipiirkonnast välja, tuli ka temal olla 14 päeva koduses isolatsioonis. Sellest ajast alates ehk juba viis nädalat on ta olnud ainult kas kodus nelja seina vahel või tohtinud liikuda vaid marsruudil kodu-töö-kodu.

"Kõige hullemad olid esimesed päevad minu jaoks, sest lõpuks harjud ära ja lihtsalt on paratamatus see, et sa lihtsalt pead kodus olema. Aga esimesed päevad, kui sult võetakse kõik käest ära, niimoodi, et üks, kaks, kolm, täna on ja homme ei ole," rääkis Lenzi.

Sellele lisandus hirm haigestuda, sest alguses polnud teada, kuidas koroonaviirus levib ja mida teha ei tohiks.

Lenzi ütles, et kuigi alguses tundub kodus olemine väga raske, siis ühel hetkel tuleb lihtsalt sellega leppida ja leida endale nelja seina vahel tegevust.

"Tuleb lihtsalt teha neid asju, mida sa enne ei ole jõudnud teha, sest lihtsalt aega ei ole olnud: suurpuhastust, kapid korda, hooldustööd, kõik asjad, mida sul muidu aega teha ei ole. Nüüd seda aega on ja tuleb kõik need tööd ära teha, sest varem või hiljem me pöördume tagasi normaalsesse ellu ja siis meil enam aega ei ole. Tuleb nautida seda aega, mis meil praegu on, ja sellest maksimum võtta," ütles Lenzi.

Naine tõdes, et nüüd tuleb lihtsalt leppida nii uue elustiiliga kui ka teadmisega, et mitte keegi ei tea, millal elu taas normaalseks muutub. Kui Eestis loodetakse, et ehk mõne nädala pärast olukord normaliseerub, siis Lenzi nii optimistlik ei oleks.

"Seda lootust anti meile ka alguses, et kaks nädalat ja kõik on läbi. Siis veel kaks nädalat ja siis veel kaks nädalat ja kõik on läbi. Tegelikult nüüd enam keegi ei usu, sest mitte ainult ei räägita, vaid on näha ka, et see asi ei ole nii lihtne ja see ei lõppe üleöö," tõdes Lenzi.

Lenzi sõnul ollakse nüüd olukorraga leppinud ja isegi enam ei küsita, kui kaua veel peab kannatama. Inimesed on loobunud plaanide tegemisest ja tuleviku peale ei mõelda rohkem kui paar päeva.

Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on igati loomulik, et inimesi huvitab, millal see kõik lõppeb ja saab oma eluga edasi minna.

"Aga siin ongi see koht, kus tuleb endale tunnistada, et me ei teagi, aga me ikkagi teeme neid asju, mida me saame," lisas Oidermaa.

Raske on praegu peredel, kus on vaja kodus nii tööd teha kui ka õppida, aga ka neil, kes peavad üksi veetma oma päevi nelja seina vahel.

"Tundub ka, et raskeks võib minna ja ongi juba läinud meestel, kes on võib-olla harjunud oma pingeid lahendama mingisuguse sportimisega, liikumisega, rohkem aktiivse tegevusega," ütles Oidermaa.

Et suhted praegu pingestuvad, on psühholoogi sõnul loomulik, sest suur osa vaimsest ressursist kulub praegu uue olukorraga kohanemiseks. Mõnusamalt tunnevad end need pered, kes on karantiini ajaks pannud paika päevakava, sest kindel rutiin aitab keerulises olukorras reel püsida.

"Eriti nutikad pered on veel need, kes on teinud kokkulepped ka selle osas, kuidas saabki natukene oma aega ja omaette olla ja kuidas seda teistele öelda, et mul on vaja omaette olla, ja kuidas seda korraldada," lisas psühholoog.

Oidermaa sõnul läheb ilmselt lähinädalatel paljude jaoks olukord raskemaks, sest esimene elevus või ärevus on möödas. Kriisi järgmiseks faasisks on pahameel ja süüdistamine ja alles siis, kui keeruline hetk on enda jaoks lahti mõtestatud, kohanetakse uue olukorraga.

"See oleneb inimeste enda taustast, kuidas nad on varem enda elus kriisidega hakkama saanud, milline on nende sitkus või vastupidavus," ütles Oidermaa.

Aga neil, kes tunnevad, et ise hakkama ei saa, soovitab Oidermaa helistada koroonaviiruse infotelefonil 1247, sest sellelt numbrilt saab nüüd ka psühholoogilist abi.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: