Eestisse sisenenud inimesed on kohustatud kaks nädalat kodus püsima ning alates laupäevast, 28. märtsist kehtib kodus püsimise kohustus ka koroonadiagnoosiga ja nendega koos elavatele inimestele.

"Üks variant on see, et terviseamet edastab meile nende inimeste andmed, kellel on koroonaviirus diagnoositud. Ja teised inimesed, kes karantiinis peavad püsima, on need, kes on Eestisse tulnud kuskilt välisriigist - neil on kohustus kaks nädalat kodus püsida. Nad ei pruugi olla haiged, aga neid ei ole ju ilmaasjata karantiini pandud - ohuallikad on nad igal juhul, seal võib olla alles peiteperioodiga tegemist, nii et me käsitleme neid ühtemoodi," selgitas politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri operatiivstaabi juht Üllar Kütt. 

Politseil on nimekiri kõigist neist, kes peavad karantiini tõttu kodus olema. Rakvere politseijaoskonna juht Katrin Satsi rääkis "Ringvaates", et kodus olemise kohustus on praegu 8200 eestimaalasel.

Alates 25. märtsist on politsei teinud umbes 9000 telefonikõnet nende inimeste kodus püsimise kontrollimiseks. Teisipäeva õhtu seisuga on kodus olemise kohustust rikutud kokku umbes 170 korral.

Satsi kinnitas, et inimestele helistatakse mitu korda ja kui jätkuvalt telefoni vastu ei võeta, alles siis minnakse kodusolekut kohapeale kontrollima. Tema sõnul suhtuvad üldiselt inimesed kontrolli heatahtlikult.

Kütt selgitas, et politsei uurib inimestelt ka seda, kas neil on abi vaja.

"Üks võimalus on see, et me helistame neile ja suhtleme nendega ja küsime, kus nad on, kuidas neil läheb, kas neil on näiteks ka mingeid muresid. Ja keda me telefoni teel kätte ei saa, siis me läheme vaatame, kas nad on kodus - äkki neil on näiteks mingit abi vaja. Loomulikult see ei tähenda seda, et me haigete inimestega läheks lähikontakti - piisab ju sellest, kui see inimene tuleb akna peale ja näitab ennast," rääkis Kütt.

Tema sõnul kontrollib politsei, kas karantiinis viibijad on ikka kodus või tiirutavad kusagil rõõmsalt ringi. Kütt ütles ka, et kui kellelgi karantiinis olijatest on abi vaja, teatatakse sellest kohalikule omavalitsusele.

Satsi tõdes, et päris lõpuni ei saa muidugi kindel olla, kas inimene, öeldes telefoni teel, et ta on kodus, seda ka tegelikult on.

Küti jutu järgi katsutakse nendega, kes karantiinis ei püsi, hakkama saada sõnadega. Aga kui sõnadest ei piisa, on võimalik määrata neile kuni 2000 eurot sunniraha või algatada väärtomenetlus. Mõned sellekohased näited on Eestis juba olemas.

Satsi kinnitas, et mobiilipositsioneerimist politsei inimeste kontrollimiseks ei kasuta. "Kindlasti mitte. Ei ole positsioneerimist, see on ikkagi vestlus. Kui vestlusega ei tuvastata, kus inimene on, siis on kodukülastus. Aga need on vähesed juhtumid, kus on kodukülastus," rääkis ta.

PPA juhiste kohaselt ei tähenda 14-päevane karantiin siiski, et inimene ei tohi üldse kodust väljuda.

Kodus püsimine tähendab kõigi välditavate käikude ära jätmist. Lubatud on vaid need käigud, mis tõesti vältimatud – näiteks kui inimese elu on ohus, vaja on saada arstiabi, uuendada toiduvarusid või käia koeraga väljas. Inimene võib minna ka näiteks jooksma või rattasõidule, kuid peab siis vältima kontakti teiste inimestega. Pärast Eestisse sisenemist 14 päevaks koju jääv inimene ei saa käia tööl, kaubanduskeskuses, rohkemate inimestega metsarajal vms kohas.