Tallinna ja Helsingi vahel liigub praegu vaid viis protsenti sellest inimhulgast, mis lahte tavaliselt ületab: 20 000 inimese asemel päevas vaid tuhatkond. Põhjus on nii Eestis kui ka Soomes suletud piir, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mittekodanikud lubatakse riiki vaid siis, kui tegemist on kaubavedaja, tervishoiutöötaja, päästja või diplomaadi taolise erirühmaga või oma elamisõiguse registreerinud Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuga.

Üks hägusavõitu erand koroonaaja piiriületuses on "mõjuvad isiklikud põhjused". Mõjuvuse üle otsustamine on näiteks Soomes jäetud iga piirivalvuri pädevusse.

"See sõltub paljuski konkreetsest juhtumist ja see täpsustatakse piiril. Ühe näitena võib tuua lähedase inimese surma Soomes," rääkis Soome piirivalvekapten Antti Raassina.

Kuigi mõlemas riigis on tehtud kõvasti teavitustööd piiride sulgemisest, leidub siiski endiselt neid, kes püüavad üle lahe naaberriiki lipsata. Viimase nädala jooksul on selliseid inimesi tabatud nii Helsingis kui ka Tallinnas.

N-ö ehku peale minejatele praeguse korra järgi lähtesadamas takistusi ei tehta, kuid arvestama peab sellega, et ees seisab tõenäoliselt tühi sõit.

"15 inimest, kelle me oleme siit tagasi pööranud. Ongi olnud peamine see, et kas ei ole olnud piisavalt infot või siis on lootma jäädud, et äkki õnnestub," ütles Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar.

Tõendamiskohustus on piiriületajal, seega tasub lisaks ID-kaardile või passile kaasas kanda ka muid dokumente, näiteks rahvastikuregistri väljavõtet ja elamisõiguse registreerimise tunnistust.

"Kui isikul ei ole eeldusi riiki sisenemiseks, saadetakse ta tagasi Eestisse. Püüame panna ta järgmisele laevale ja kui see kohe ei välju, tuleb seda oodata piirivalve ruumides," selgitas Raassina.

Piiriületuse piirangud Eesti ja Soome vahel kestavad erakorralise olukorra lõppemiseni.