"Põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid seotakse lahti kooli lõpetamisest". Kas see tähendab, et nii põhikooli kui ka gümnaasiumi on võimalik lõpetada ilma eksamiteta?

Jah. Põhikooli ja gümnaasiumi saaks lõpetada ilma eksameid sooritamata. Täna on lõpetamise tingimuseks eksamite sooritamine.

"Põhikooli lõpueksameid ei korraldata." Kui põhikooli eksameid ei korraldata, siis milline on lahendus juhuks, kui õpilane soovib minna edasi õppima mõnda teise kooli?

Mida varem see otsus tehakse, seda varem saame selgeks ka muutunud olukorras uude kooliastmesse ülemineku korraldamise. Tänaseks on gümnaasiumisse katsed lükatud edasi (Tallinna ja Tartu gümnaasiumites). Eriolukorra pikenedes liigub see aeg määramatusesse või suvesse. Gümnaasiumitel oleks asja selginedes võimalik töötada välja vastuvõtuks alternatiive - skype-vestlused, online-testid vms. Vastuvõtt saab olla ka põhikooli tunnistuse alusel.

"Gümnaasiumi riigieksamite vajalikkus ja korraldus räägitakse läbi eelkõige ülikoolidega kui peamiste info tarbijatega." Kas see tähendab, et pöördutakse tagasi riigieksamite eelsesse aega, kus osadel erialadel toimus vastuvõtt vaid sisseastumiskatsetega? Mis annab kindluse, et ülikoolide endi katsete ajaks on eriolukord läbi?

Kui riigieksameid ei toimu, siis ei saa ülikoolid seada eksamipõhiseid lävendeid. Vastuvõtu korraldavad ülikoolid ja siin ongi oluline ülikoolide ja gümnaasiumide koostöö. Peamegi olema valmis selleks, et eriolukord kehtib ka siis veel. Hakkame juba varem ettevalmistuse ja koostöiselt lahenduste otsimisega tegelema.

"Hindamisel võib kasutada hinnete asemel arvestatud/mittearvestatud hindamist." Kas see puudutab ainult lõpuklasse või kõiki klasse?

Seadus ei luba mitte-eristavalt kursusehinnet ja trimestrihinnet panna. Praegu on aga eriolukord ja tavapärasel moel ei saa õppetööd läbi viia, tagasisidet anda ja hinnata. Seega on keeruline ka erinevates ainetes tagada õppekava läbiviimist ja õpiväljundite saavutamist. Seega tuleks koolidele anda vabamad käed mitte-eristava hindamise osas. See puudutab kõikides klassides kokkuvõtvat hindamist. 

"Kooliaasta ülesehitus (õppeperioodid ja vaheajad) jääb kehtima ja võimalikud kuupäevalised muutused kinnitada lähima nädala jooksul. " Kas silmas on peetud suvevaheaega 10. juuni kuni 31. august, v.a lõpuklassid?

Jah. Aga peame ka oluliseks, et toimuks kevadvaheaeg aprillis. Õppimine ja õpetamine toimub teise intensiivsusega ja hingetõmbepausi vajavad õpilased, õpetajad ning lapsevanemad. Suvevaheaja puhul peaks eriolukorra lõppedes pakkuma huvihariduse võimalusi.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse nimel kirjutasid haridus- ja teadusministeeriumile saadetud pöördumisele alla: Urmo Uiboleht, Toomas Kruusimägi, Heidi Uustalu, Ain Tõnisson, Tõnu Erin, Kristi Pettai, Annely Ajaots, Peep Eenraid, Virge Ong, Katrin Jõgeva, Päivi Märjamaa, Karmen Paul, Ene Tannberg, Karin Lukk, Mari Roostik, Merike Kaste, Peeter Kikas, Toomas Kink, Hiie Asser, Ott Ojaveer, Anu Köidam, Liina Karolin-Salu, Maarika Kaasik, Jüri Sasi, Enn Ööpik, Kersti Vilson, Ruth Ahven, Heidi Kiuru, Alina Braziuliene, Kristi Mumm, Carmen Luts, Ain Ostrat, Helmer Jõgi, Julia Trubatšova, Jaan Reinson, Liina Tamm, Meelika Maila, Kristel Mets, Kristi Eelmäe, Marjeta Venno, Marika Vares, Reet Jakobson, Jaanus Rooba, Ülle Talts, Rein Uusmaa, Tiia Lepik, Terje Hallik, Tiina Luige, Deniss Presnetsov, Heiki Kiidli, Maie Sepp, Izabella Riitsaar, Ardi Paul, Kaidor Damberg, Õnnela Leedo-Küngas, Andrei Kante, Leena Saag, Luule Kösler, Olga Barabaner, Rando Kuustik, Matti Martinson, Anneli Errit, Tiina Pall, Katrin Luhaäär, Niina Sõtnik, Mehis Pever, Jaana Roht, Anna Krõlova, Tõnu Piibur, Raino Liblik, Urmas Sadam, Rita Juhanson, Imbi Viisma, Kairi Jakobson, Piret Siivelt, Aile Kilgi, Olev Saluveer, Liina Tamm, Svetlana Variku, Ardi Küünal, Nadežda Niklus, Tarmo Post, Hilju Erik, Jaanus Järveoja, Grete-Stina Haaristo, Valdek Rohtma, Toomas Liivamägi, Helen Paju, Karin Kütt, Ilona Tars, Pille Tahker, Arno Kaseniit, Anne Endjärv, Sirje Kautsaar, Tatjana Ait, Ülle Matsin, Andrus Murumaa, Priit Põdra.