Kantsler: praegu mingit metsikut valmistumist lõpueksamiteks pole vaja teha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mart Laidmets
Mart Laidmets Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütles ERR-ile antud usutluses, et kui eriolukord pikeneb mai keskpaiga või juunini, ei saa tänavu riigieksameid teha. Lähiajal läheb koos kriisipaketiga riigikogusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, mis annab suurema paindlikkuse eksamite tegemisel ning vabastab ka koolid sunnist õpilasi klassikalisel viiepalliskaalal kooliaasta lõpus hinnata.

Koolijuhtide ühendus kutsus haridus- ja teadusministeeriumi üles võtma kiiresti vastu otsused kooliaasta ja koolide lõpetamise kohta. Millal on ministeeriumil plaan seda teha?

Praegu on kaks stsenaariumi: esimene, kui eriolukord 1. mail saab läbi ja teine, kui ei saa. Kui eriolukord 1. mail läbi ei saa, siis sel aastal tavapärasel viisil lõpueksameid ei toimu. Aga selle eelduseks on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine. Me tahame seda teha kriisipaketiga, mis riigikogule menetlemiseks läheb. Seal on sees, et volitatakse kasutama suuremat paindlikkust eksamite tegemisel.

Kui eriolukorra pikendamise otsus tuleb näiteks nädal enne preaguse tähtaja lõppu, siis kas kõik vajalikud protseduurid jõuab ära teha?

Riigikogusse minevas paketis ei ole kindlaid kuupäevi, vaid et volitatakse määruse tasemel lõpetamise tingimuste seadmine. Me eeldame, et eriolukorra pikendamise või lõpetamise otsus tuleb varem, kui nädal enne tähtaja kukkumist. Kui eriolukord 1. mail läbi saab, siis me jõuame riigieksamid ära teha. Aga kui seda pikendatakse, siis kasutame samu meetmeid, mida koolijuhtide ühenduski välja pakkus. Meil on paindlikkus olemas.

Kuigi praegu kehtib veel n-ö positiivne stsenaarium ehk lõpueksamite edasilükkamine, siis ilmselt arvestate juba selle võimalusega rohkem, et eriolukorda pikendatakse ja riigieksameid tänavu ei toimu?

Me pole ennustajad ning kuu aega on ju veel eriolukorra lõpuni aega. Aga vaadates kasvõi seda, mida meie naaberriigid teevad, siis Soome äsja karmistas ja pikendas eriolukorra meetmeid. Ehk me peame arvestama, mis ümberringi toimub, aga liiga vara on veel lõplikke otsuseid teha.

Selge on ka see, et eksameid ei saa korraldada nii, et ühel päeval läheme kooli tagasi ja juba järgmisel päeval toimuvad eksamid. Eksamiteks on vaja ka aega eraldi valmistuda. Kui eriolukord lõpeb näiteks mai keskel või juunis, siis ei saa me enam eksameid nõuda.

Kui põhikooli lõpueksameid ei tule, siis mis saab noortest, kes tahavad mõnda teise kooli edasi õppima minna? Olgu siis põhjuseks, et ta õppis siiani koolis, kus oligi vaid põhikool või kui ta tahab näiteks minna mõnda tugevamasse gümnaasiumi?

See võimalus peab ikkagi olema. Kui päris aus olla, siis näiteks Tallinna koolide sisseastumiskatsed pidid toimuma 14. märtsil ehk päev pärast eriolukorra kehtestamist. See tähendab, et õppekava läbimine oli selleks ajaks paljuski toimunud. Nüüd on lihtsalt aega rohkem selleks valmistuda.

Sisseastumiskatsed gümnaasiumitesse ei pea ju ära jääma. Need saavad toimuda. Pole ju paljudel gümnaasiumitel endil ka põhikooli ehk millegi alusel peavad nad uute õpilaste vastuvõtmise korraldama. Ideaalis toimuks see nii, et inimesed saavad vabalt liikuda, aga juba praegu on gümnaasiume, kes teevad seda distantsilt. Lihtsalt ühiskatsed on praegu edasi lükatud.

Mis saab siis, kui eriolukord kestab ja sõidab n-ö sisse järgmise kooliaasta algusele?

Eks me peame lootma, et see nii kaua ei kesta. Kui me ise tublisti pingutame ja kehtestatud reeglitest kinni peame. Näiteks rootslased on arutanud, et kui gümnaasiumid ja ülikoolid on neil praegu kinni, siis peaks mingi hetk laskma lõpetajad koole lõpetama. Ehk teatud gruppidel võimaldatakse koos liikuda, mõistagi tervishoiutingimusi rangelt arvestades. Täielik karantiin ei saa ju kesta lõputult.

Mis saab gümnaasiumilõpetajatest ja ülikoolidesse astumistest, kui riigieksameid ei tule? Kas tekib riigieksamite eelne olukord, kus ülikoolid ise korraldavad sisseastumiskatseid?

Ülikoolidega on sellest räägitud. Osa ülikoole pole ju ka siiani sisseastumistel riigieksami tulemusi kasutanud või on osade ainete puhul need kasutamata jätnud. Ehk jah, ülikoolid on valmis ise korraldama sisseastumiskatseid.

Meie vaade on see, et eksam ei ole maailma kõige tähtsam asi. Kui lapsed on üheksa või 12 klassi koolis käinud, siis oskab kool väga hästi hinnata, kas ta on valmis põhikooli või gümnaasiumi lõpetama või mitte. Praegu mingit metsikut valmistumist eksamiteks pole vaja teha.

Koolijuhtide ühendus tegi ka ettepaneku, et kõikides klassides võiks loobuda numbrilisest hindamisest sel aastal ja panna aasta lõpus välja tulemuse, kas arvestatud või arvestamata. Toetate?

Praegu on seaduses sees, et võid kasutada läbivalt kujundavat hindamist, aga lõpuks pead ikka 2, 3, 4 või 5 välja panema. Selles samas eelpool viidatud ja riigikogusse minevas eelnõus on sees, et kui õpilasel on õppekava läbitud, siis ei sunnita koole õpilasi hindama klassikalisel viiepalliskaalal.

Kas aprillivaheaeg toimub ja mis saab suvevaheaja algusest ja lõpust?

Kuna praegu kool toimub, sealjuures lapsevanematele ja õpetajatele ka suurema koormusega kui varem, sest tuleb kasutada teistsuguseid õppeviise, siis minu hinnangul on aprillikuine koolivaheaeg küll väga vajalik.

Loomulikult ei saa seda käsitleda nii, et kõik jooksevad laiali ja lapsed hakkavad kohe omavahel sotsialiseeruma. Tuleb püsida kodus, aga distantsõpet selle nädala jooksul ei toimu. Ja pärast seda tuleb veel pingutada üks kuu enne suvevaheaega. Aga kui peaks juhtuma, et eriolukord saab läbi 1. maiga ja saab teha riigieksameid, siis lõpuklassidel läheb õppeperiood küll pikemaks.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: