Amet: liikumisandmed aitavad otsustada, kuidas ja millal piiranguid leevendada
Statistikaamet uurib mobiilsideoperaatoritelt saadava analüüsi abil seda, kuidas Eesti inimesed on kinni pidanud eriolukorraga seatud liikumispiirangutest. See aitab otsustada, kuidas ja millal seatud piiranguid hakata leevendama, ütles statistikaameti peadirektor Mart Mägi.
Hakkame päris algusest pihta - miks üldse on hetkel vaja neid andmeid koguda ja analüüsida? Mis on selle suurem mõte?
Tegelikult on kõige suurem mõte see, et eriolukorras, kus me oleme, Eesti Vabariigi valitsus ja tegelikult me kõik oleme kokku leppinud ühes olulises printsiibis - see on see, et me püsime kodudes võimalikult palju. Nüüd selleks, et saada sellest ka arusaadavat pilti, kas tõesti me oleme seda ühiskondlikut lepet austanud, on mõistlik teostada ka selle juures andmeanalüüs. Ehk saada aru, kuidas seda lepet on austatud.
Miks nüüd läks nii, et mobiilioperaatorid analüüsivad ise neid andmeid?
Kõige olulisem selle asja juures on kiirus. Me tegelikult tahame saada võimalikult ruttu adekvaatset pilti, mis on hetkeseis. Ja see, et operaatorid ise analüüsivad, on tegelikult ka väga mõistlik ühiskonna kohapealt, sest kõigil on ju mure, kas tegemist on ikkagi anonüümsete andmetega. Ma veelkord kinnitan, et tegemist on anonüümsete andmetega ja statistikaametile tuleb sellest ainult üldistatud tervikpilt, mida ta saab omakorda esitada vabariigi valitsusele.
Kuidas statistikaamet seda ikkagi garanteerib, et need andmed on anonüümsed?
Me oleme koostöös operaatoritega leidnud sellise lahenduse, et operaatorid teevad ära kogu analüüsi. Ehk tegelikult metodoloogia on meil ühiselt kokku lepitud, kuidas analüüs toimub, meile antakse ainult üldistatud pilt. Üldistatud pilt kolmelt erinevalt operaatorilt, kelle tulemused me lihtsalt liidame ja ka visualiseerime koostöös Positiumiga.
Mis seadus või instants on see, mis takistab mobiilioperaatoritel teile andmast isikustatavaid andmeid?
Isikustatavaid andmeid tegelikult takistab meile andmast kaks seadust - üks on GDPR ehk nn isikuandmete kaitse seadus ja teine on Eesti Vabariigi sideseadus. Muidugi, veelkord, ka kõik on kooskõlas ju põhiseadusega.
Kas selline asi nagu inimeste positsioneerimine toimub või hakkab toimuma?
Ma väga loodan, et seda mitte kunagi Eesti Vabariigis ei toimu. Veelkord, statistika jaoks ei ole vaja isikustatud andmeid. See, mida statistika annab, on lihtsalt üldistatud pilt Eestis toimuvast. Selle jaoks, veelkord, ei ole vaja isikustatud andmeid.
Mida te nende andmetega hiljem peale hakkate?
Me tegelikult loodame, et me saame anda nii Vabariigi Valitsusele kui ka avalikkusele pildi, kui palju liikuvus on võrreldes eriolukorra algse staadiumiga vähenenud. See tegelikult annab kinnitust, et meie ühiskondlikku kokkulepet järgitakse. Kui seda järgitakse, siis teatud ajahetkel, kui viroloogid on teinud oma töö, saab otsustada, kuidas ja kuna meetmeid omakorda saab pehmendada.
Millisest ajaraamistikust me räägime, millal me ootame andmeid ja millal tulemusi?
Me väga loodame, et me saame need üldistatud andmed operaatoritelt koostöös kätte hiljemalt homme ja me väga loodame, et tegelikult ka selle nädala sees veel nii Vabariigi Valitsus kui ka üldsus saab näha seda pilti.
Kirjeldage palun lähemalt analüüsi metoodikat.
Veelkord kinnitan, et see toimub operaatorite juures. Operaatorid tuvastavad, mis on inimeste telefonide kodumastid. Ja kui palju siis kodumastidest toimub liikumine väljapoole. Veelkord - see on üldistatud kujul ehk me räägime sellest, mitu protsenti on kodumastist liikumine toimunud väljapoole. Ja mis on statistikaameti roll selle juures? See on see, et kuna igal operaatoril on ainult üks osa turust, siis meile antakse koondtabelid ainult, koondtabelid summeeritakse ja visualiseeritakse koostöös Positiumiga Eesti kaardil.
Millist perioodi analüüs hõlmab?
See periood on vahetult enne meie eriolukorra algust kuni võimalikult hilise hetkeni ehk eeldatavalt tänaseni on kogu andmestik.
Toimetaja: Merili Nael