"Kutsun teid kui andmekaitseasutust, mis peab tegelema põhiõiguste kaitsega kogu Euroopa Liidus, tegutsema ja uurima Apple'i tegevust minevikus ja praegu (ja ka teiste tehnoloogiaettevõtete samasugust praktikat)," kirjutas Thomas Le Bonniec, kes töötas eelmise aasta maist juulini Siri projektiga Apple'i filiaalis Iirimaal.

"On murettekitav, et Apple (ja kahtlemata mitte ainult Apple) jätkab põhiõiguste eiramist ja rikkumist ning jätkab nende andmete massilist kogumist," lisas ta.

Le Bonniec märkis, et suured tehnoloogiaettevõtted kuulavad selliste rakenduste abil põhimõtteliselt pealt tervet elanikkonda, vaatamata sellele, et Euroopa Liidul on üks tugevamaid andmekaitseseadusi maailmas. Pelk seaduse vastuvõtmine ei ole piisav - seda tuleb ka ellu rakendada, rõhutas ta.

Le Bonnieci tööks Appl'is oli kirjutada üles kasutajate Siri keskkonnas esitatud soove, kuni ta tööga seotud eetiliste probleemide tõttu 2019. aasta suvel töölt lahkus, märkis The Guardian. "Nad tegutsevad moraalselt ja õiguslikult hallil alal ja nad on seda teinud aastaid massiliselt," ütles ta toona Guardianile.

Ehkki Apple lubas probleemidega tegeleda, ei ole ta seda teinud, rõhutab Le Bonniec.

"Kuulasin iga päev sadu salvestusi erinevatest Apple'i seadmetest (nt iPhone, Apple Watches või iPads). Neid salvestusi tehti sageli ilma, et kasutaja oleks Sirit aktiveerinud, näiteks seoses kasutaja kavatsusega see päringu saamiseks aktiveerida. Need töötlused viidi läbi ilma, et kasutajad oleksid sellest teadlikud, ja need koguti andmebaasidesse, et aidata seadmel tehtud salvestuse transkriptsiooni korrigeerida," rääkis ta. "Salvestused ei piirdunud ainult Apple'i seadmete kasutajatega, vaid hõlmasid ka sugulasi, lapsi, sõpru, kolleege ja keda iganes see seade salvestas. Süsteem salvestas kõik: nimed, aadressid, sõnumid, otsingud, argumendid, taustmüra, filmid ja vestlused. Kuulsin inimesi rääkimas oma vähist, viidates surnud sugulastele, religioonile, seksuaalsusele, pornograafiale, poliitikale, koolile, suhetele või narkootikumidele, ilma et ta oleks kavatsenud Siri üldse aktiveerida," selgitas Le Bonniec.

"See tegevus on selgelt vastuolus ettevõtte privaatsuseeskirjadega ning andmekaitseasutused peaksid neid juhtumeid kiiresti uurima asuma. Käesoleva avaldusega tahan juhtida teie tähelepanu sellele küsimusele ja pakkuda koostööd. Ehkki see juhtum on juba avalikuks tulnud, pole minu teada Apple'i suhtes mingeid uurimisi läbi viidud," kirjutas Le Bonniec.

Le Bonniec avaldas oma pöördumise kolmapäeval. 25. mail 2018. jõusutus Europa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles General Data Protection Regulation, lühendatudlt GDPR), mis lõi isikuandmete kaitse normidele õigusliku raamistiku, millega kehtestatakse suunised isikuandmete töötlemiseks Euroopa Liidus ja teatud tingimustel ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.

Le Bonniec avaldas lootust, et tema avalik pöördumine survestab andmekaitseasutusi tegutsema ning ta lubas, et on valmis vastavates uurimistes tunnistama.

Le Bonniec saatis oma pöördumise EL-i ja kõigi liikmesriikide andmekaitseasutustele ning samuti Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi võimudele.

Ehkki Le Bonnieci pöördumine käsitleb Apple'it, on väidetavalt sarnased privaatsuse lekked ka Amazoni Alexa ja Google'i häälabilistes, kuna mõlemad on palganud tehisintellektil põhinevate rakenduste efektiivsuse suurendamiseks salvestisi kuulama ka inimesi, märgib väljaanne Politico.