See eeldaks ilmselt riikide garantiisid ja selle näol otsib Brüssel solidaarsust, mida lõunapoolsed sügavaimas kriisis riigid ootavad.

Financial Timesi ja Politico andmeil annaks Euroopa Liit valitsustele laenu, et rahastada toetusskeeme, mille eeskujuks on Saksamaa Kurzarbeit. See tähendab, et raskustes ettevõtted saavad töötajad koju saata või rakendada neid väikses mahus, osa kaotatud palgast maksab seejuures kinni riik.

See aitaks ära hoida suure koondamiste laine ja võimaldaks ettevõtetel kriisi järel kiiresti tegutsemist jätkata, sest töötajad on alles.

Laenu tagaks osaliselt Euroopa Liidu enda vahendid, aga vaja oleks ilmselt ka liikmesriikide garantiisid.

See on koht, kus Brüssel püüab leida toetust solidaarsuse ideele. Pandeemia käes enim kannatavad lõunapoolsed liikmesriigid Itaalia ja Hispaania on võidelnud niinimetatud koroonavõlakirjade eest, millega majanduslikku lööki pehmendada.

Rahanduslikult konservatiivsed põhjapoolsed liikmesriigid on ühise võla võtmisse suhtunud aga külmalt, pakkudes selle asemel Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) tingimuslikku krediidiliini.

Töötuskindlustuse lahendus võiks ESM-i kõrval olla see element, mis taas lõkkele löönud põhja-lõuna vastasseisu jahutab. Majandusmeetmete paketti hakkavad Euroopa Liidu rahandusministrid arutama taas järgmisel nädalal.