ERR Brüsselis: Euroopa püüab lisaks inimestele ka majandust elus hoida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa riigid panustavad triljoneid eurosid, et majanduse vereringet säilitada ja räägitakse vajadusest uue Marshalli plaani järele. "Välisilm" tegi kokkuvõtte Brüsselis peetavast majandusdebatist.

Kohvikute, restoranide, hotellide ja kaupluste Euroopast on vaid loetud nädalatega saanud sõjaaega meenutav Euroopa. Huugavad maskitehased ja desinfitseerimisvahendite vabrikud. Veel pole teada, millal ja kuidas tervisekriis lõpeb, aga Euroopa püüab lisaks inimeste elushoidmisele hinges hoida ka majandust. Sellega tegelevad kõik riigid ja Euroopa Liit.

Euroopa Komisjon on lasknud vabaks eelarve- ja riigiabireeglid ning avas kõik olemasolevad struktuurivahendid koroonakriisile vastamiseks. Keskpank Frankfurdis teatas mahukast varade ostu programmist.

Praeguste debattide põhiteema on aga see, milliseks kujuneb riikide ühine vastus, kui suur see saab olema ja kuivõrd solidaarselt on riigid valmis kohustusi võtma.

Kriisipakett hõlmab ilmselt lõpuks Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) krediidiliini, palgasubsiidiumide laenuskeemi ja Euroopa Investeerimispanga laenuskeemi. Kokku ulatub suurusjärk nõnda poole triljoni euroni.

Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa on aga vedanud ka niinimetatud koroonavõlakirjade või päästefondi ettepanekut. Põhiküsimus seisneb selles, mil määral iga riik end ise päästab või laenatakse ühiselt.

Mõttekoja Bruegel analüütik Gregory Claeys leiab, et eraldi pingutamine võib töötada, aga kindel ei saa selles olla.

"Võib-olla see tegelikult töötaks, aga me ei tea ja me ei tohiks jääda rahulolevalt ootama. Kui see ei tööta ja turud hakkavad Euroopa Keskpanka testima ja intressimäärad hakkavad taas tõusma ja mõni riik kaotab turule ligipääsu, siis saab see olema väga raske. Ma arvan, et meil peab olema ühine fiskaalpoliitika ja minu hinnangul oleks parimad tõepoolest koroonavõlakirjad, millega me võtame piisavalt ühiselt laenu, et kriisimeetmeid rahastada. Ja me kulutame seda, kus vaja. Meil on vaja omamoodi kindlustust. See on šokk, nagu halb õnn, nagu südameprobleem või vähk. Südameoperatsiooni või vähiravi eest on raske ise maksta, see võib lõppeda pankrotiga," arutles Claeys.

Ühine võlg on seni olnud aga rahanduslikult konservatiivsetele riikidele nagu Saksamaa ja Holland justkui punane rätik härjale. See, kelle päästmist esmajoones silmas peetakse, on hetkel pandeemiast enim räsitud Euroopa riik Itaalia, kel juba niigi erakordselt suur võlakoorem ja kelle jaoks juurdelaenamine on raske. Kujundlikult öeldes on küsimus selles, mil määral on Saksamaa valmis Itaaliat aitama.

"Nii ESM-i krediidiliin kui ka palgasubsiidiumide laenuskeem jagavad küll laenu hinda, võimaldades kõigile liikmesriikidele odavat ja soodsat laenu, aga see siiski mõjutab liikmesriikide eelarvepositsiooni, sest see suurendab lähiaastatel nende võlga suhtena SKP-sse. Sellepärast oleks ühine võlg väga kasulik. Teatud piiratud aja jooksul oleks fond või võlakirjad rahastatud ühiselt, aga kulutataks seda raha liikmesriikides, kus seda rohkem vaja on," ütles mõttekoja EPC analüütik Marta Pilati.

Praeguseid Euroopa Liidu sõnumeid arvestades analüütikud Itaalia võlakriisi siiski lähenemas ei näe.

Riikide rahandusministrid püüavad majandusmeetmetes taas kokkulepet saavutada teisipäeval.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: