Kuna koroonaviirusesse nakatunute ja ka surnute arv jätkuvalt kasvab ning seetõttu pole ka kehtestatud piirangute kadumist praegu näha, siis ei ole kellelgi ka kindlat aimu sellest, kui ulatuslikud on praeguse kriisi tagajärjed. Teada on, et need on väga suured, kirjutab väljaanne.

EL-i suurim majandus Saksamaa prognoosib vähemalt viieprotsendilist majanduslangust ning on andnud teada suurtest majanduse abimeetmetest. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendab iga täiendav kuu, mil kriis kestab, aastas lisaks sisemajanduse kogutoodangu langust kolme protsendipunkti võrra.

Eelmisel nädalal palusid liidu liidrid Ülemkogu eesistujal Charles Michelil ja Komisjoni presidendil Ursula von der Leyenil asuda koostama majanduse taastamise plaani, mis sisaldaks muuhulgas ulatuslikke investeeringuid.

Hispaania kavandab ulatuslikku avaliku sektori kulutuste programmi, mida rahastatakse ühisest võlakirjaemissioonist. Saksamaa soovib aga vältida nn koroonavõlakirju ning tahab selle asemel kasutusele võtta euroala abipaketi. Prantsusmaa koostab plaani ajutise taastusfondi loomiseks, mida rahastataks samuti ühisvõlakirjadest.

Kõige selle taustal on aga Itaalia. EL-i suuruselt kolmanda majanduse väljavaade oli juba enne viirusekriisi kõige nõrgem ning riigirahandus riskantses seisus. Nüüd on aga riigis ka liidu suurim ohvrite arv ja häired majanduses on kestnud kõige kauem. Milano ümbruse tööstused on olnud lukus rohkem kui kolm nädalat.

EL-i, Saksamaa ja Prantsusmaa võimud võivad küll rääkida Euroopa majanduse taastamisest, kuid kokkuvõttes on keerulisem küsimus see, mida nad saavad Itaaliaga teha, leiab Bloomberg.

Itaalia valitsus sõltub juba praegu Euroopa Keskpanga toetusest ning konservatiivsemate prognooside järgi kasvab Itaalia võlakoormus praeguse koroonapuhangu lõpuks enam kui 150 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Itaalia majanduse taastamine nõuab miljardeid eurosid, mida ei saa koguda ühestki tavapärasest rahastusallikast ning see paneb proovile EL-i suutlikkuse hädas olevaid riike aidata.

Euroopa Liidus on arutelud taastamisplaanide üle on alles algusjärgus, kuid juba on näha, et üksmeelele jõudmine kujuneb keeruliseks.

Samas on pandeemia mõjutanud kõiki EL-i riike ja kedagi ei saa majandusprobleemides süüdistada - kõik riigid kannatavad tõsise majanduslanguse, kõrgema töötuse, halvatud tööstuse ja palju kõrgema võlakoormuse tõttu. See on ka üks põhjus, miks EL-i senine reaktsioon on olnud väga otsustav: EL tühistas eelarvereeglid, Saksamaa algatas ulatusliku abiprogrammmi ning Euroopa Keskpank suunas majandusmõjude ohjeldamiseks mõeldud varaostukavasse 750 miljardit eurot.

Samas muretsetakse jätkuvalt majanduse toetamise pikemaajaliste meetmete pärast. Näiteks Portugali rahandusminister Mario Centeno, kes juhib praegu euroala rahandusministrite kohtumisi, vihjas, et see küsimus võib tulla arutlusele järgmisel nädalal toimuval euroala lühiajaliste meetmete videokonverentsil.

Ta ütles, et viis, kuidas Euroopa tegeleb viiruse põhjustatud finantsprobleemidega, kujundab selle, kuidas euroala taastub ning näitab euroala ühtsust.