Ratas ütles, et eriolukord ja piirangud kestku pigem üks kuu kauem, kui nädal liiga vähe. Ta lisas, et kindlasti arvestab Eesti naaberriikides toimuvaga, kuid otsus eriolukorra pikendamise või lõpetamise kohta tehakse ikkagi paljuski oma riigis toimuva pealt.

"Üks oluline indikaator on see, kui nakatunute arv igapäevaselt langema hakkab. Praegu see näitaja püsib ja uusi nakatunuid tuleb juurde üle 30 inimese päevas. Me näeme, et hospitaliseeritute arv tõuseb ning ka intensiivravi vajab järjest rohkem inimesi. Need on näitajad, mis on meile sisendid selleks, et teha otsus, millal endise olukorra juurde tagasi pöörduda. Eriolukord kestab praegu 1. maini, aga muidugi tahaks valitsus seda lõpetada nii ruttu kui võimalik."

Peaminister tõi välja, et Läti on pikendamas eriolukorda kolme kuu võrra ja Soome juba tegi otsuse pikendada kuu võrra. Samas on Taani peaminister lubanud pärast lihavõtteid hakata piiranguid leevendama.

"Loomulikult tuleb lähtuda ka sellest, mis toimub naabrite juures. Aga kõige olulisem on, mis toimub meil Eesti-siseselt - ehk kui palju inimesi hospitaliseeritakse, kui palju on inimesi intensiivis ja mis on meie tervishoiu võimekus."  

Kahenädalaseks lauskarantiiniks täna põhjust pole

Saatejuhid küsisid Rataselt, kas praeguste piirangute asemel oleks põhjust kehtestada kaheks nädalaks täielik liikumispiirang ja äkki saame nii 1. mail piirangud üldse maha võtta ja majanduse taas käima lükata?

"Kas teha täielik sulg, see on suur kaalumise koht, kus peame arvestama ka teisi asjaolusid. Minu jaoks on kõige olulisem inimeste tervis ja elu. Kuulates teadusnõukogu soovitusi, siis nende hinnangul tänased meetmed töötavad. Kas teha uusi piiranguid? Hetkel ei ole neid vaja. Aga see ei tähenda, et täna õhtul või homme hommikul olukord ei muutu ja tuleb teha. Aga need otsused peavad tuginema teadlaste arvamusel."

Ratas tõi näiteks Rootsi, kus on leebed piirangud ja Taani, kus karmid piirangud. Samas on koroonaviirusesse suremusnäitajad neis riikides miljoni elaniku kohta üsna sarnased - Rootsis 17,7 ning Taanis 15-16 vahel. Peaministri sõnul on mitmed riigid võtnud omaks ideoloogia, et 60 protsenti ühiskonnast peaks immuunsuse tekkeks viiruse läbi põdema, kuid samas tuleb aidata riskirühmi - eakaid ja krooniliste haiguste põdejaid.

"Aga minu hinnangul ei saa me lasta nakatumise kõrget tippu lihtsalt üles, et tekiks kõrge immuunsus. Siis väga paljud haigestuvad raskelt ja väga paljud ka surevad. Seda mina ei toeta. Küsimus on ju selles, kas viirusepuhang dikteerib meie elu või teeme me kõik selleks, et see puhang maha saada? Meie eesmärk on tõkestada viiruse levikut, kuniks tuleb ravim või mis veel olulisem, pikemas perspektiivis vaktsiin. Eesmärk on vältida senikaua ka haiglate ja tervishoiusüsteemi ülekoormust. Riikides, kus pole tehtud piiranguid õigel ajal, on viirus ju läinud haigla personali sisse."

Juuksurid jäid lahti, et vältida teenuse osutamist kodudes

Välisminister Urmas Reinsalu avaldas ETV saates "Esimene stuudio" arvamust, et kriisist väljumise strateegia üks eeldusi on elanikkonna masstestimine. Ratas ütles, et keegi ei ole masstestimise vastu, kuid oluline on see, kui usaldusväärsed need testid on.

"Kui me räägime masstestimisest, siis räägime tegelikult ju ise kodus testi tegemisest. See peab olema nii lihtne, et inimesed saavad ise seda teha. Täna käib selliste testide ostimine laias maailmas ja tuleme teema juurde tagasi reedel. Kui see test leitakse, siis tuleb selle peale minna. Aga kui öelda 1. aprillil kell 14.26, siis seda testi veel pole."

Arp Müller küsis Rataselt ka, miks on riik otsustanud hoida lahti joomakohti, aga ka juuksureid ja ilusalonge.

Ratas vastas, et söögikohti on vaja lahti hoida selleks, et seal saaks toimuda kaasamüük, kuna ka toidupoodides on toidu kojutellimisel tekkinud väga pikad järjekorrad. Mis puudutab juuksuri- ja kosmeetikasalonge, siis avaldas Ratas kartust, et kui need sulgeda, siis liiguks teenuse osutamine inimeste kodudesse, kus aga ei tagata hügieenireegleid selliselt, nagu salongides kohapeal.

Ratas kaitses terviseametit

Ratas vastas ka kriitikale terviseameti kohta, mida on teinud ka tema koalitsioonipartnerist siseminister Mart Helme. Peaminister ütles, et ta ei pea õigeks, kui suure globaalse kriisi sees hakatakse ise tegema mikrokriise.

"Kas peame tegema personalimuudatusi ja võtma ameti peadirektori oma kohalt maha? Me oleme suures kriisis, mille epitsenter ei ole meile veel kätte jõudnud. Ma ei pea õigeks tekitada mikrokriise, kui oleme suures globaalses kriisis. Süüdistused, et keegi on midagi maha maganud ja oleks pidanud rohkem tegema? Terve maailm ei ole sellega toime tulnud ega osanud ette näha. Muidugi võinuks me olla paremini varustatud isikukaitsevahenditega ja hoiame hinge kinni, et lennukid nendega lähipäevil Hiinast Eestisse tuleks. Oma õppetunnid tuleb võtta, aga hakata praegu kriisi paisutama, see pole õige."

Saatejuhid tõid välja terviseameti juhi öeldu, et ta on aastaid teinud ettepanekuid kriisivarude suurendamiseks, kuid need on alati tagasi lükatud. Ratas vastas, et riigieelarvet tehes esitavad kõik ministeeriumid ja valdkonnad lisataotlusi ning on fakt, et kõiki sotsiaalministeeriumi taotlusi pole kunagi rahuldatud. 

 "Ja isegi siis, kui me kriisist välja tuleme, jääb see ka edasi nii, et kõikidel ministeeriumitel on soove rohkem kui maksumaksja suudab välja kanda. Muidugi annab see meile õppetunni, et vaadata üle oma tagavarad. Aga öelda, et näete, amet esitas taotluse, aga sotsminister Kiik ja rahandusminister Helme neid ei toetanud... Võib ju ka öelda, et nemad küll toetasid, aga peaminister võttis need maha. See arutelu ei vii kuhugi."

Kaitses PBK-s Tallinna saate tegemist

Koroonakriisi ajal on venekeelsed inimesed leidnud üles telekanali ETV+ ja selle vaadatavus on kuni neli korda kasvanud. Saatejuhid küsisid, miks selles valguses otsustas Tallinna linn käivitada oma uudistesaate PBK-s, mis suunab siinsed vene rahvusest inimesed tagasi Venemaa inforuumi, kus siiani ka koroonaviirust pisendatakse.

Ratas avaldas vastuses esmalt kiitust kogu eesti meediale - nii Eesti Rahvusringhäälingule kui ka erameediale ning kiitis ETV+-i ja Raadio4 tööd.

"Aga PBK... jälle hakkab pihta. Ma arvan, et seda peab tegema. Riik peab oma kõigile elanikele ütlema edasi sõnumi, et püsi kodus ja väldi kontakte. Keegi ei räägi, et PBK-ga tuleks teha aastakümneteks kokkulepe. Praegu on oluline see info kohale viia. Mida rohkemates kanalites oleme, seda parem. Kas päästeamet tohib PBK-s öelda, et paigaldage suitsuandureid? Jah, tohib küll, sest see päästab inimeste elusid. Nii on ka koroonakriisiga," sõnas Ratas.

Saate lõpus tegi Mirko Ojakivi ettepaneku, et peaminister võiks käia kriisiajal mitte kord kuus, vaid igal nädalal Vikerraadios pikemat intervjuud andmas. Peaminister võttis selle ettepaneku vastu, kuid palus konsulteerida ka raadiokanali juhtidega.