Ratas avaldas toetust teise samba pensionimaksete peatamisele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Peaminister Jüri Ratas avaldas põhimõttelist toetust riigipoolsete pensioni teise samba maksete peatamise ettepanekule, sest see aitaks tagada tänaste pensionite väljamaksmist. Samas ütles peaminister, et kui riik teise samba maksed peatab, aga inimene ise neid edasi teeb, peaks riik hiljem selle kompenseerima.

"Mis puudutab teise samba maksete peatamist riigi poolt, siis see arutelu on laual. See ei pea olema nii keeruline, kui 2009. aastal. Üldine põhimõte on, et me peame ka tänased pensionid välja maksma ja 20 protsenti sotsiaalmaksust juba täna seda ei taga. Riigipoolse nelja-protsendilise makse peatamine annaks selle võimaluse. Aga ma olen ka seiuskohal, et maksame selle neli protsenti tagasi neile, kes otsustavad makseid jätkata. Ehk kes maksavad kaks protsenti edasi, neile kompenseeritakse see nelja protsendi peatamine," rääkis peaminister ja eriolukorra juht Jüri Ratas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Majandus kukub vähemalt kümme protsenti

Ratas ütles, et 2019. aasta suvel 2020. aastaks tehtud majandusprognoosis oli majanduskasv kaks protsenti. Nüüd tuleb tema sõnul arvestada vähemalt majanduslangusega kümme protsendipunkti.

"Majandus kukub üldnumbrites kümme protsenti või rohkem. Me peame tegutsema riigina vastutsükliliselt - majandulanguse ajal tuleb teha invsteeringuid, toetada inimesi ja ettevõtteid," sõnas Ratas ja lisas, et sarnase tee on valinud valdavalt kogu Euroopa.

Saatejuhid Mirko Ojakivi ja Arp Müller tõid välja, et üks kolmest koalitsiooniparteist ehk Isamaa on hakanud rääkima riigi kulutuste kärpimisest, mida Keskerakond ja EKRE on esialgu välistanud. Ratas oli endiselt seda meelt, et kriisi praeguses faasis seda tegema ei hakata.

"Kui riik hakkas kohe ise kärpima, siis oleks see täiendav löök meie majandusele ja inimestele. Kust tuleb puuduv raha? Riigil on laias laastus neli allikat selleks. Esiteks laen. Teiseks reservid, vajadusel ka llikviidsusreserv ja stabiliseerimisreserv. Kolmandaks Euroopa Komisjoni meetmed. Neljandaks võlakirjad," loetles peaminister.

Lisaeelarve neljapäeval riigikogule

Ratas ütles, et valitsus tahab neljapäeval anda riigikogule üle lisaeelarve ja tõi välja rea punkte, mis tema jaoks sellega seoses olulised. Näiteks on lisaeelarvega järgnevaks kolmeks kuuks haigekassale ette nähtud täiendavad 200 miljonit eurot. Samuti on lisaeelarves sees palju kulutusi, mis seotud isikukaitsevahenditega. Lisaraha saab siseministeerium ning nende kaudu PPA ja ka Kaitseliit, kes kriisis appi läinud.

"Majandusmeetmed saavad olema sihitud. Olen mitmeid kordi öelnud, et Vikerraadio stuudioaknast avaneb ilus vaade Tallinna lahele, kus on laevad reidil. Täna seisavad laevad sadamas. On küll kaubavedu, aga reisijatevedu on peatunud. Me tahame teha kõik selleks, et toetada meie laevandust."

Eraldi märkis peaminister ka mikro- ja väikeettevõtteid, kelle jaoks pannakse EAS-ile kohustus toetusmeetmete väljatöötamine. Aga ka turismisektor, kes sai koroonaviirusest põhjustatud kriisis esimesena pihta.

Lisaks peaks lisaeelarve andma abi ja investeeringuid omavalitsustele, kultuurile ja haridusele.

Sektoriaalseid maksukülmutusi valitsus ei plaani

"Laual on ka maksupakett, et teatud aktsiise vähendada, et aidata erasektorit ja inimesi. Kui inimeste sissetulekud langevad, siis kommunaalkulud jäävad ju alles ehk aktsiiside langetamisega saame ka nii inimesi toetada. See on eriti oluline inimestele, kes jäävad üldse tööta - oma elamise eest tuleb neil ju ikka maksta."

Samas kinnitas peaminister, et kuigi erinevate valdkondade esindajad on pöördunud palvega valitsuse poole teha moratoorium kas sotsiaal-, tulu- või käibemaksule, siis praegu sektoriaalseid maksukülmutusi valitsus ei plaani.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: