Popov: masstestimisega saaks teada, kas meile tuleb järgmine viiruselaine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popovi sõnul on valitsuse plaanitava masstestimise eesmärk saada teada, kui paljudel Eesti inimestel on tekkinud koroonaviiruse suhtes antikehad ning selle järgi on võimalik prognoosida, kas Eesti peab olema valmis uueks viiruselaineks või mitte.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles teisipäeval "Esimeses stuudios", et üks osa Eesti koroonakriisist väljumiseks võiks olla masstestimine.

Popov selgitas kolmapäeval "Esimeses stuudios", et on valitsuse ideest teadlik, kuid erinevatel testidel tuleb vahet teha.

Praeguseid testimisi, mida teevad nii terviseamet kui ka haiglad, tehakse selleks, et tuvastada praeguseid viirusjuhtumeid ja nendega tegeleda. Masstestimine puudutab Popovi sõnul eelkõige antikehade leidmist veres.

"Testima peab populatsiooni selleks, et aru saada, kuhu liigume oma immuunsusega. Selles mõttes on see õige otsus, et testida palju inimesi, et aru saada, kas on meil risk uuesti nakatuda või mitte," selgitas Popov.

"Populatsiooni testmine näitab meile, kui paljud on reaalselt juba läbi põdenud selle haiguse ja kui paljudel on olemas antikehad. Siis teame, kas järgmine laine tuleb või ei tule ja võib-olla saame prognoosida isegi majanduslikus aspektis oma tulevikku," lisas ta.

 

Meditsiinijuhi sõnul peab riik liikuma olukorraga toimetulekuks plaani järgi.

"Kõige olulisem on see, et me üsna kaine peaga hindame, mis olukord meil on praegu riigis ja toimetame vastavalt. Meil peab olema kindel plaan. Plaan peab olema nii taktikalisel tasemel kui ka strateegilisel tasemel ja peab selle järgi liikuma. Vajadusel võib plaane muuta, kui olukord muutub, aga ilma plaanita tegutsemine on kindel läbikukkumine," ütles ta.

Popovi hinnangul on nii terviseamet kui ka riik reageerionud üldiselt kriisile adekvaatselt.

"Iga juhtum, mis Eestisse tuli väljastpoolt ja mis oli tuvastatud, oli väga hoolikalt jälgitud. Jälgitud olid kõik võimalikud epidemioloogilised lülid sellel protsessil, kontaktsed inimesed. See oli põhiline lähenemine, mis on äärmiselt oluline epideemia alguses, kui me teadsime juba muidugi, et see haigus hakkab tulema. Võrreldes riikidega, kus see tuli ootamatult, muidugi me olime võiduseisus, meil oli parem reageerida sellele," lisas ta.

"Meetmed ka valitsuse poolt, isoleerimine jne - kui võib-olla tundus, et see on ebapiisav, siis tegelikult, ma arvan, et meil oleks haigestumise ja hospitaliseerimise kõver kordades kõrgem ja ägedam võrreldes praegusega," rääkis Popov.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: