"Eriolukorra puhul on väga oluline, et see oleks piiritletud. Et oleks teada see kuupäev, milleni see kehtib. Sõltumata sellest, kas me arvame või ei arva, et eriolukorda tuleb sealt edasi pikendada. Ja et see pikendamine ei oleks nii pikk, et inimestel tekiks kahtlus, et ka pärast meditsiinilise kriisi lõppemist tahetakse riiki veel mõnda aega juhtida eriolukorras," ütles Kaljulaid Mirko Ojakivile antud usutluses.

President lisas, et täna on see teoreetiline arutelu, kuid ta arvab, et kõik inimesed, kaasa arvatud peaminister, president ja õiguskantsler mõtlevad igapäevaselt kaasa, mis on proportsionaalsed sammud eriolukorra ajal.

"Minu soovitus nii kulisside taga kui ka avalikult on see, et pikendame vajadusel eriolukorda võimalikult lühikeste perioodide kaupa. Näiteks ühe kuu kaupa. Et inimestel oleks kindel teadmine, et need meetmed on ja jäävad proportsionaalseks."

President ütles, et praktikas on eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase poolt vastu võetud meetmed olnud proportsionaalsed ja olukorda arvestades võrdlemisi õigeaegsed. Kui kaua eriolukorrast väljumine võiks veel Eestis aega võtta, ei soovinud Kaljulaid spekuleerida.

"Mind teeb murelikuks, et kahjuks täna hommikul positiivsete diagnooside arv oli tõusnud. See haigus on pikk ja piinarikas. Aga seda oli oodata, et mitmendal nädalal me näeme selles kriisis halvemaid numbreid. See viirus ei käitu Eestis kuidagi teisiti kui kusagil mujal. Jääb ainult loota, et me suudame olla piisavalt vastutustundlikud ja hoida end üksteisest eemal. Et haigete lisandumine aeglustuks ja jätkuks ruumi haiglates."

Samas leidis president, et kui kriisi puhkedes ei saanud kõik inimesed selle tõsidusest aru, siis nüüd on see jõudnud kõikide Eestimaa inimesteni, sh kõikide erikeelsete inimesteni.

Presidendi sõnul on siiani meie ametkonnad laias laastus hästi hakkama saanud. Ta tunnistas, et suhtleb ka ise arstide ja teiste tervishoiutöötajatega, et ta saaks esitada otsustajatele sisulisi küsimusi.

"Loomulikult ei saa me öelda, et oleme hallanud kriisi täiesti veatult. Mitte keegi maailmas ei saa seda öelda. Aga me kohaneme olukorraga. Aga ma olen üsna kindel, et kui meid peaks tabama tulevikus mõni uus globaalne kriis, ka siis me pole selleks ideaalselt valmis. Mitte ükski riik, eriti väikeriik, ei ole nii paks, et olla kõigeks alati valmis."

President kommenteeris ka arvamusi, nagu tuleks terviseameti juht või mõni teine ametnik vallandada, sest ei teinud õigel ajal õigeid otsuseid. President vastas, et me kõik teeme vigu ning mõni viga võib ka olla väga kallis. Kuid ta oli kindel, et vigu ei ole koroonakriisi ajal tehtud hoolimatusest või ülbusest, vaid info puudusest või analüüsi vigadest.

"See kõik on praegu tagantjärele tarkus. Täna on kõige olulisem see, et me saame ühiskonnana võimalikult kiirelt ja tervelt sellest kriisist välja. Küllap järeldused, ka personaliotsustes, kunagi tulevad. Võibolla annab praegune kriis võimaluse üles kerkida ka täiesti uutel inimestel."

Tööjõu vaba liikumine niipea ei taastu

President tunnistas, et kriisi alul sai meie enesekindlus rahvusvahelise koostöö toimimise osas hoobi.

"Siin on öeldud, et Euroopa Liit ei saanud hakkama. Ma olen alati nii väitjatele vastanud, et kui Euroopa Liit ei saa millegagi hakkama, siis järelikult me ei saa ise hakkama. Ega Euroopa Liit ei lõpetanud Schengeni toimimist, vaid liikmesriigid ise ning suhteliselt paaniliselt ja koordineerimatult."

President leidis, et aeg on läinud edasi ning riigid on aru saanud, et peame taas üksteisele käe ulatama ja tagama kaupade vaba liikumise.

"Tööjõu vaba liikumine on täna piiratud ja jääb ilmselt piiratuks väga tükiks ajaks, sest erinevate riikide valitud strateegiad selles epideemias on erinevad, ka nakkuste hulk on erinev."

President avaldas siiski kriitikat ka EL-i aadressil, öeldes, et organisatsioon reageeris ka neis valdkondades, kus tal pole pädevust seda teha, näiteks tervishoius.

"Ehk ta tuleb kõrvalt appi ja võttis osa vastutust endale, omamata mehhanisme, et seda vastutust saaks ka kanda. Ja siis jääbki inimestele mulje, et Euroopa Liit ei toimi. Euroopa Liidu asi on mõelda sellele, mis on tema põhitöö - kuidas me kriisist väljudes saame uuesti oma majandused käima, kuidas kriisi ajal tagada võimalikult väike kahju majandusele ja mis saab edasi."

Saatejuht tõi välja, et nii Venemaa kui ka Hiina on hakanud toetama neid Euroopa riike, kes on jäänud Euroopa Liidu solidaarse toetuseta ja tunnevad end üksi hädas olevat. President vastas, et ta ei nõustu väitega, et Euroopas on solidaarsuseta riike.

"Itaalia ja Prantsuse patsiente ravitakse ju suurel hulgal Saksamaal. Jaanuaris saatsid hoopis Euroopa riigid abitarvikuid Hiina. Jah, me ei tegele propagandaga, vaid sisuga. Lühiajalises propagandasõjas võib see olla ka meie nõrkus. Aga nüüd tuleb välja, et Itaalia sai ka tarvikuid, mida neil vaja polnudki. Ja ega me täpselt ka tea, kas need toetused ei tule nende riikide endi tervishoiu arvelt."

President tõi välja, et kriisi alul oli hirm, et ravimite tarned Euroopas võivad seiskuda ja seetõttu esines piiranguid, kuna osa riike nägi, kuidas spekulandid püüavad ravimeid kokku osta. Nüüd on see kriis aga lahenenud ning ka need tuberkuloosiravimid Rumeeniast, mida Eesti kohe kätte ei saanud, on nüüd kohal.

Pangad olid kriisiks paremini valmis

Rääkides majanduses toimuvast, ütles Kaljulaid, et Eesti puhul peab arvestama, et me oleme väike riik avatud majandusega. See tähendab, et valitsuse poolt kehtestatavad riigieelarvelised toetusmeetmed ei suuda asendada äralangenud majanduse osa, vaid ainult ajutist leevendust pakkuda.

Saatejuht küsis, kas riigil on plaan ka juhuks, kui majanduskriisi tõttu peavad inimesed oma pangalaenuga ostetud korterid maha müüma, kuid et kinnisvara hinnad langevad, siis jäävad nad ilma nii kodust kui ka pangale edasi võlgu. Kaljulaid vastas, et kõikidel turuosalistel, sh pankadel on soov säilitada tasakaal.

"Kindlasti tehakse koostööd, et leida need vahendid. Et pangad ei muutuks kinnisvarahalduriks. Selles kriisis on meie pankade seis ka oluliselt parem kui kümme aastat tagasi. Siis oli tegu finantsturgude kriisiga, nüüd tervisekriisiga, mis on jõudnud majandusse."

President ütles ka, et kuigi majanduses saavad paljud valusalt pihta, on kindlasti ka kiireid kohanejaid ja mingites sektorites toimub ka kasv, eriti e-teenustega seotud valdkondades.

Rääkides valitsuse plaanitavatest teise samba maksete peatamisest, ütles president, et sellised sammud võivad meeldida või mitte, aga põhiseaduslikku riivet neis pole. Samas meenutas ta, et kui eelmise majanduskriisi ajal seda tehti ehk riik peatas omapoolsed maksed, jäi Eesti fondidel kasutamata hea võimalus turu põhjast oste teha ja nii jäi ka meie fondide tootlus madalamaks kui teistel riikidel ja mida hiljem heideti ette. President avaldas isiklikku arvamust, et varasemat kogemust arvestades oleks mõistlik jätkata pensioni teise sambasse kogumist.

President taunis Tallinna uudistesaadet PBK-s

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis president Kaljulaidilt ka, kas ta peab õigeks, et ajal kui venekeelse ETV+-i vaadatavus on neli korda kasvanud, otsustas Tallinna linn teha Venemaa propagandakanalis PBK oma uudistesaate ning viia Eesti inforuumi tulema hakanud kohalikud vene vaatajad tagasi Venemaa inforuumi.

President ütles, et ta on kursis, mida peaminister Jüri Ratas kolmapäeval samale küsimusele Vikerraadios vastas ja et peaminister lubas, et see on vaid kriisiaegne meede, mis ei jää kestma kauaks.

"Minu jaoks ei ole oluline ETV ja ETV+-i igapäevane vaadatavus, vaid kui on mingi kriis, siis on need kanalid, mille poole inimesed pöörduvad. Ma olen hästi rahul, et see hetk ETV+-iga on nüüd käes. Mulle ka tundub, et me ei peaks avalikku raha Vene propagandakanalite taaselustamisse panustama. Eriti veider on selle juures, et kui Tallinna linn, kes saadab iga nädal ajalehti oma inimeste postkastidesse, ütleb, et me ei saa muidu vene inimesi kätte. Meie oma strateegilise kommunikatsiooni eksperdid on kogu aeg öelnud, et PBK enda uudised ei ole usaldusväärsed. Siis ei ole ka mõistlik sinna juurde oma uudiseid juurde osta. Selles mõttes on see (Tallinna linnavalitsuse - toim) tegevus vastuoluline," resümeeris president Kersti Kaljulaid.

Riigikogu liige annetagu palgatõus

Saatejuht päris presidendilt aru ka osade riigikogu liikmete soovi kohta praeguses majandusolukorras enda ja kõigi teiste kõrgete riigiteenistujate palka vähendada. Saatejuht küsis, kas president on ette kindel, et parlament endale palgaalandust teha ei saa, sest see oleks põhiseadusvastane.

Kaljulaid vastas, et see on demokraatia kaitsemehhanism, et riigikogu ei saa manipuleerida omaenda palgaga, sest läbi palga on võimalik manipuleerida demokraatiaga ja seda me keegi tegelikult ei taha.

"See palgaraha, mis indekseerimisega tõusis, ei ole ühiskonna ega ka saajate endi jaoks aktsepteeritav. Kuid on mitmeid muid meetodeid, kuidas tagada, et selle annetamisega saab kaasa aidata kriisi lahendamisele või mõnele muule väga väärtuslikule tegevusele Eesti riigis. Aga põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal ja seda ei ole pandud sinna sisse ilmaasjata," leidis president.