Riik plaanib peatada teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed alates 1. juulist. Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud inimesed, kelle puhul jätkuvad maksed novembrini.

Oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda ka oma palgalt kaheprotsendise makse tegemisest. Loobujatel peatub makse tasumine detsembrist. Riik taastab maksed teise pensionisambasse tuleva aasta augusti lõpus ning ärajäänud makseid hakkab riik kompenseerima 2023. aasta algusest.

Rahandusminister Martin Helme sõnul tähendab maksete peatamine sellel aastal lisatulu riigile suurusjärgus 160 miljonit, järgmisel aastal suurusjärgus 200 miljonit lisatulu.

Valitsus lähtub eeldusest, et praegu riigikohtus vaidlustatud pensionireform, mis muudab teise samba maksed vabatahtlikuks, jõustub järgmise aasta septembris. Kriitikute väitel pole maksete peatamine koguja seisukohalt õige, sest just kriisi ajal oleks hea investeerida.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardini hinnangul pole kriisi ajal maksete peatamine koguja suhtes ei ole hea mõte. "Seda näitas meile 2009 maksete peatamine, kus maksete peatamise ajal turud tõusid umbes 50 protsenti. Seoses sellega me tookord jäime kogujatena sellest tõusust ilma," põhjendas ta.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder märkis, et pensionifondidel on kehtiva seaduse järgi võimalus võtta 10 protsenti laenu ja kasutada vabu vahendeid väärtpaberite ostmiseks, kui see on soodne investeering.

Seederi väitel suunataks raha läbi teise samba riigist välja, maksete peatamisega on aga võimalik jätta see raha kriisipaketi toetuseks.