Kui palju Eestis ja ka Saaremaal tegelikult selliseid haigeid on, seda hulka saab praegu ainult oletada.

Perearst Kristen Reinmann ütles "Aktuaalsele kaamerale", et neid, kes on võimalikud koroonaviiruse kandjad, on oluliselt rohkem kui neid, kes on kinnitatud.

"Selles statistikas, mida praegu raadios või telekas välja öeldakse, selles need ei kajastu. Küll aga ma kinnitan, et meil on olemas eraldi diagnoos, millega me need üles märgime ja terviseametile ja haigekassale on need lõplikult nähtavad. Ja ma kujutan ette, et neid, kellel võib olla koroonaviirus, neid võib olla kordi rohkem kui neid, kellel on diagnoositud," rääkis ta.

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Arkadi Popovi sõnul soovitavad mõned teadlased korrutada arvud, mida terviseamet näeb, kas 20 või 27-ga. "Siis me võime näha enam vähem adekvaatset pilti, mis reaalselt valitseb selles regioonis. Kui me räägime sellest metoodikast, mis meil Eestis praegu on, siis võimalik, et see number ei ole 20 või 27, võib-olla on see natuke teine," lausus Popov.

Saaremaa perearstidel on praegu koormus suur. Kuna vastuvõtte ei toimu, aga paraku ka muud haigused ja hädad pole ju koroona tõttu maailmast kadunud, siis tuleb mõningatel juhtudel lausa diagnoosi panna telefoni teel.

Perearst Sille Väli sõnul suheldakse praegu kaheksast neljani kogu aeg telefoniga ning meili ja sõnumite teel. "Siis peale nelja suhtlen osaga veel, inimesed helistavad õhtuti koju. Ma olen siin selle aja jooksul diagnoosinud telefonis tehtud pildi järgi borrelioosi ja ravi peale pannud. Olen roospõletiku diagnoosinud ja ravi pannud. Igasugustele nahanähtudele, tuulerõuged on olnud selle aja jooksul," rääkis Väli.

Aga nii nagu maailma statistika näitab, on kaval ja meedikute kinnitusel agressiivne viirus ka Saaremaal end seni näidanud siiski valdavalt kergemate ehk haiglaravi mittevajavate vormidena.