Valitsus kiitis neljapäeval heaks välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on tagada, et töö kaotanud välismaalased lahkuvad Eestist esimesel võimalusel.

Eelnõu puudutab Eestis töötamise eesmärgil viisaga või viisavabalt töötavaid välismaalasi, kes on pärit kolmandatest riikidest. Juhul kui neil lõpeb lühiajalise töötamise luba või kui nad jäävad muul põhjusel töötuks, tuleb neil esimesel võimalusel koduriiki naasta, ütles siseminister Mart Helme (EKRE).

Helme sõnul võib politsei- ja piirivalveamet (PPA) tunnistada sellisel juhul välismaalase viisa või viisavaba viibimisaja kehtetuks ning teha välismaalasele ka ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.

"Osadel lõppevadki load märtsis-aprillis ära, samas uusi inimesi ei saa peale tuua ja ühtaegu on ka kõige kibedam aeg põllumajanduses. On tulnud ka infot selle kohta, et mingi erand või muutus tehakse võõrtöölistele," kommenteeris Harry Tuul.

Karnau rääkis, et järgmisel nädalal pikendab riigikogu seda aega, mil võõrtööline tohib Eestis töötada.

Karnau sõnul ei ole kõik Ukrainast tulevad töölised sugugi lihtsad marjakorjajad või kastide tõstjad.

"Piimafarmides on inimesed, kes töötavad keerulise tehnikaga. See nõuab ettevalmistust. Nende asendamine tegelikult ei ole päris nii lihtne, et võtame Tallinnast ühe lihtsa kelluga tegeleva inimese ja paneme ta sinna asemele," ütles Karnau.

Tuul osundas, et üks argument võõrtööjõu tõrjumisel on olnud, et pakkuda tööd kohalikele elanikele, aga probleem on see, et inimeste ümberkoolitamine võtab aega.

Karnau rääkis samuti valitsuse soovist saata viivitamata maalt välja kõik võõrtöölised, kes oma töökoha on kaotanud. Ta lisas, et seadusemuudatusega tuleb juurde punkt, et politsei sellekohast otsust ei ole võimalik eriolukorra tõttu vaidlustada. "See tekitab olukorra, kus meil ongi tekkinud politseiriik," sõnas Karnau.

"Kui politsei leiab välismaalase ja leiab, et ta ei teeni siin enam piisavalt, et siin riigis olla, siis välismaalasel ei ole midagi muud teha, kui leida võimalus, kuidas riigist lahkuda, see on omaette küsimus, kas tänapäeval saab riigist lahkuda eriolukorra tõttu. Aga just nimelt see töötute välismaalaste kiire väljasaatmine on tegelikult see koht, kus tekib küsimus, et kas see on majanduslik meede või see on valitsuse poliitiline meede selleks, et teostada vähemalt osade erakondade suurimat unistust, ehk siis sellest, et Eestist saaks selline monorahvuseline rahvusriik, kus teisi inimesi ei ela ega tööta," lausus Karnau.

"See tekitab küsimuse, kas me siin ei tegele majanduslike küsimuste lahendamise või kriisiküsimuste lahendamisega, vaid Eesti valitsus on asunud teostama sellist rahvuspuhtuse programmi," lisas ta.

Tuule sõnul on see ainult üks tahk probleemist. "Võib-olla isegi inimese tasandil olulisem on see, et kõikide nende võõrtööliste lepingute satuvad palju suurema surve alla. Tööandja võib ähvardada, et kuule, ma lõpetan sinuga töölepingu ära ja sa pead siit lahkuma, võib ähvardada palgalangusega ja muud moodi," rääkis Tuul.

"Kui me kunagi ise ei tahtnud olla sellised poolpärisorjad Soomes tööl, kus iga hetk võib sind minema saata, et siis me ise tekitame sama olukorra nendele, kes meie heaks töötavad," lisas Tuul.

Karnau rõhutas ka asjaolu, et praegu ei ole majanduse olukord läinud veel sellises, et meil ei oleks enam tööjõudu vaja.

"See inimvaenulikkus on see, mis paistab sellest otsusest läbi. Minu jaoks on see arusaamatu. Minu meelest seda sellisel kujul ei tohiks rakendada," lõpetas Karnau.