Möödunud esmaspäeval võttis valitsus vastu kolm otsust, mis puudutavad välistudengite elu ja õpinguid Eestis. Nimelt ei anta välistudengite pereliikmetele enam tudengiga samadel alustel elamisluba, pärast õpingute katkemist on välisüliõpilasel 30 päeva aega Eestist lahkuda ning elamisloa võib erandkorras saada tudengi alaealine laps.

Nüüd on siseministeerium lõplikult saanud valmis eelnõuga, mis kajastab neid muudatusi ning määratleb täpsemalt ka välistudengite töötamise tingimusi. Eeldatavasti arutab valitsus eelnõud järgmisel istungil.

Töötunnid on piiratud ja kehtestatud on palganõue

"Et kaitsta Eesti tööjõuturgu ja suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu, on vajalik kehtestada lisareeglid välismaalaste Eestis töötamisele ja luua tingimused, et nende täitmist tõhusamini kontrollida," seisab seletuskirjas.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles möödunud nädalal ERR-ile, et siseministeeriumi esialgne idee piirata välistudengite töötunde 16 tunnile nädalas pole tema hinnangul mõistlik.

Seaduse eelnõus seisab aga muudatus, et õppimiseks elamisloa saanud inimesed tohiksid töötada vaid osalise tööajaga ehk kuni 20 tundi nädalas. Samas peaks välismaalased, kes on riiki sisenenud tööviisaga, tööle võtma täistööajaga.

Lisaks tekitas poleemikat ka keskmise palga kehtestamise nõue, kuid nüüd on eelnõus siiski kirjas, et välismaalase töötasu nõude suuruseks tuleb kehtestada Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutis.

PPA saab suurema võimu

Eelnõu võimaldaks ka politsei- ja piirivalveametile (PPA) juurdepääsu pangasaladusele välismaalasele makstava töötasu ja investeeringu nõuete kontrollimise eesmärgil. Sisuliselt saab PPA kontrollida seda, kas välismaalastele makstakse palka otse nende pangakontole.

Lisaks seisab eelnõu seletuskirjas, et pärast õpinguid Eestisse elama jäädes võib tudeng sattuda oodatust madalama kvalifikatsiooniga tööle, mis võib kaasa tuua solvumise ja pettumise. Seletuskirjas on öeldud, et selle tulemusena võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid, võidakse ka minna vastuollu riigis valitseva seaduskorraga.

"Enese segregatsioon ja sellega seotud sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda soodsa pinnase radikaliseerumisele ning sedakaudu terrorismi toetamisele," on seletuskirjas välja toodud.

Viisade andmise muutmise kord mõjutab peamiselt tudengite pereliikmeid

"Pereelu saab välismaalane elada tagasipöördumisel oma päritoluriigis. Erandiks on olukord, kui välismaalane on üksikvanem, kes kasvatab alaealist last. Sellisel juhul koosneb perekond vanemast ja lapsest ning päritoluriigis ei ole teist täiskasvanut, kelle juures alaealine laps saaks elada," on seletuskirjas kirjas.

Samas on välja toodud, et tudengi pereliikmed saaksid viisat vabalt taotleda, kuid mitte samadel tingimustel, millel üliõpilane.

Ka siseminister saab suurema otsustusõiguse

Lisaks muudetaks ka elamisloa andmise tingimust kaaluka riikliku huvi korral.

"Muudatustega on kavas kaotada piirang töötamise keelule, kui välismaalasele antakse elamisluba kaaluka riikliku huvi korral, et sisserände piirarvu raames saaksid Eestisse elama asuda need välismaalased, kelle Eestis töötamine on riigile vajalik. Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste asemel on edaspidi põhjendatud toetuskirja esitaja valdkonna eest vastutav minister, kellel on kõige parem teadmine, milline on kaalukas riiklik huvi just tema valdkonnas ja valitsemisalas," seisab seletuskirjas.

Punkti juurde on lisatud, et migratsioonipoliitika ning sisejulgeoleku tagamine on siseministeeriumi vastutusala ja seega peab valdkonna eest vastutav minister toetuskirja esitamisel kooskõlastama selle siseministeeriumiga.

Eelnõu koostasid siseministeeriumi ametnikud, eesotsas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annusega.