Micheli ettepanek ehk üks triljon ja 95 miljardit eurot järgmise seitsme aasta eelarveks on suhtena sisemajanduse kogutoodangusse väiksem praegusest eelarvest, tegevusi on aga juurde tulnud ja rahulolematust palju. Michel astus oma ettepanekuga grammikese lähemale netokasusaajate huvidele ja sai kohe kuulda teravat kriitikat netosissemaksjatelt, kes nõuavad, et eelarve jääks ühe protsendi piiresse, praegu oleks see 1,074 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme olnud selles küsimuses väga selged, me peame käituma maksumaksja rahaga mõistlikult ja me peame saama 21. sajandile kohase eelarve," sõnas Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstra.

"Tõenäoliselt sellist eelarvet, mis kõigile meeldib, siit keegi kunagi kätte ei saa, aga Eesti jaoks on kindlasti mõned punktid olulisemad kui teised. Esimene asi on see, et meie põllumajandust koheldaks toetuste mõttes võimalikult võrdselt Lääne-Euroopaga," selgitas Eesti rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Teiseks rääkis rahandusminister Helme Eesti soovist, et eurotoetuste kaasrahastamise määr ei tõuseks nii järsult, et meil oleks raske seda kasutada. Ja lõpuks Rail Balticu rahastusest. "See, millega me nõus võiksime olla, ja see, mida pakutakse praegu, on üksteisest väga kaugel," nentis ta.

Uut eelarvepakkumist arutas esmaspäeval esmakordselt üldasjade nõukogu, kus Eestit esindas välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa).

"Netomaksjad olid praegu kõige sõjakamas meeleolus, emotsioonid olid laes, see on see esimene peegeldushetk, Eesti vaates oleme ühe sammu teinud õiges suunas, ühe sammu jälle tagasi mitmetes nüanssides. Kindlasti on rida asju, kus me tahaksime näha seda eelarvet paindlikumana, kus me tahaksime võrdsemat kohtlemist meie põllumeestele ja kindlasti tahame näha, et selgelt oleks Rail Baltic fikseeritud," lausus ta.