23. novembril esitas Eesti ekspeaminister, Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts riigikogu euroopa asjade komisjonile ülevaate kontrollikoja tööst ja eelkõige Eestit puudutavatest probleemidest selles.

Kesksels osutus küsimus Rail Balticust (RB), mille kohta tõi kontrollikoda esile kolm suurt vastuolu. Neile, kes on kursis RB temaatikaga, ei tulnud need üllatusena.

Esiteks märgitakse aruandes: "Kontrollikoja andmetel on Rail Balticu näol tegemist liiniga, mille teeninduspiirkonnas elab kõikidest auditeeritud raudtee suurtaristutest kõige vähem inimesi. Vahe on väga suur, see mõjutab selle projekti sotsiaalmajanduslikku tasuvust, rääkimata tema majanduslikust tasuvusest."

Juhin seejuures tähelepanu, et demograafilised prognoosid nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus näitavad elanikkonna kahanemist ja vananemist, st. potentsiaalsete rongireisijate arvu vähenemist ka tulevikus, mis antud probleemi RB tasuvuse seisukohalt veelgi süvendab.

Rõhutan siinkohal veel kord, et kui rekonstrueerida olemasolev Tallinna-Pärnu raudtee kiirusele 160 km/h, on ajavõit RB puhul ainult 20 minutit, rahaline võit aga miljard eurot pluss ära jääv kahju loodusele.

Teiseks, Kontrollikoja hinnangul on reegel, et suured taristuprojektid teostamise käigus oluliselt kallinevad. See on juhtunud ka RB-ga, mille kulud on 51 protsenti ehk 2,35 miljardit eurot suuremad kui kaheksa aastat tagasi planeeriti. "Ja see kõik on juhtunud projekteerimisfaasis. Mis saab veel ehitusfaasis?" küsis Parts oma ettekandes.

Kontrollikoja kolmas kirstunael RB projekti - kontrollikoja hinnangul peab põhja-lõuna suunaline raudtee kaubavedu suutma konkureerida teiste transpordiliikidega, kuid "kontrollikoda ei ole leidnud ühtegi realistlikku plaani, milliste majanduslike hoobadega ikkagi see kaup autodelt ja laevadelt RB-le viiakse".

Ainuke võimalus oleks maantee kõrgelt maksustada, kuid see halvendaks järsult Eesti konkurentsivõimet. Euroopa Kontrollikoja seisukohad RB projektile viivad paljudele juba selgeks saanud järelduseni, mille kohaselt senine RB tasuvusarvutus (ja selle alusel rahvale RB vajaduse põhjendamine) ei ole adekvaatne.

Ühes oma seisukohas aga Juhan Parts libastub, märkides, et Euroopa Komisjon kasutab oma käsutuses olevaid õiguslikke hoobasid üsna ettevaatlikult ja võiks arutleda teemal, et kui Euroopa Liit rahaliselt panustab, kas siis võiks ta ka jõulisemalt projektide juhtimisse sekkuda. See aga tähendaks Eestile kahjuliku projekti jõuga läbisurumist EL-i poolt, mida ilmselt ükski Eesti valitsuskoosseis näha ei tahaks.

Kahjuks kostub Kontrollikoja ülaltoodud märkuste peale asjaomaste institutsioonide (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rail Baltic Estonia OÜ) poolt ainult vaikus. Ilmselt neil konstruktiivsed vastuargumendid puuduvad.

Kokkuvõtteks: ka Euroopa institutsioonides on RB vajadus tõsise kahtluse all. Enne, kui selle projekti sotsiaalmajanduslik vajadus ei ole arusaadavalt põhjendatud, tundub RB-ga edasiminek ehk selle finantseerimine pigem poliitilise avantüürina.