"Rahva teenrid": Rail Balticu praegune seis on vesi EKRE veskile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Villem Rootalu/ERR

Euroopa Liidu uue eelarvekava esialgne pakkumine tõstaks tuntavalt Rail Balticut rajavate riikide omaosalust ning niisugune olukord on vesi EKRE veskile, sest kui EL peakski otsustama rahastamisreegleid muuta, annab see erakonnale võimaluse oma valijatele öelda, et ebarentaabliks osutunud projektist loobutakse, räägiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid".

Euroopa Liidu liidrid ei jõudnud sellel nädalal järgmise seitsme aasta eelarves kokkuleppele, kuid eelarvekava esialgse pakkumise kohaselt peaksid Rail Balticut rajavad riigid omaosalust tunduvalt tõstma. Näiteks Eesti osa puudujääk on kuus miljardit eurot maksva raudtee ehitusel praegu 400 miljonit eurot.

Neeme Korv Äripäevast ütles, et ühest küljest on asi üsna selge - Euroopa Komisjoni kaudu on 85-protsendiline toetusmäär Euroopa ühendamise rahastust otsustatud. Küsimus on selles, kas raha sellesse potti nii palju jätkub, kui palju algselt plaaniti.

"Kõik Balti riigid, hoolimata sellest, et juhtimistasand oln olnud päris keeruline ja komplitseeritud /.../ on siiski oma parlamentide kaudu, ratifitseerimise kaudu kinnitanud, et tahetakse edasi liikuda," sõnas ta.

Korv lisas, et kõik riigid teevad oma kalkulatsioone ja loomulikult on läbirääkimised rasked, kuid ta usub, et kaheteistkümnendal tunnil see kokkulepe ikkagi tuleb.

Merilin Pärli ERR-ist märkis, et praegune olukord on vesi EKRE veskile ja võimalik, et nad ootavad, pöidlad peos, et tuleks otsus rahastamisreegleid muuta.

"See annab neile võimaluse öelda oma valijatele, et kuna see (Rail Balticu rahastamine - toim) on majanduslikult ebarentaabliks osutunud, siis me loobume sellest," lausus ta ja lisas, et ehkki majandusminister Taavi Aas saatis eelmise aasta lõpusriigikontrollile garantii, et Eesti ehitab sõltumata omafinantseeringu määrast Rail Balticu igal juhul valmis, siis poliitikas garantiisid ei ole ja alati võib selle küsimuse tagasi riigikokku viia.

Saatejuht Taavi Eilat rääkis, et peaküsimus on, kui suure panuse peab Eesti riik ise panema. Ta tõi välja, et sellel nädalal oli rahandusminister Martin Helme küllalt skeptiline, kas Euroopa ühisest kukrust projekti jaoks nii suur protsent tuleb, ning kui Eesti osalus peab kasvama, siis ei ole ministri sõnul garantiisid, et valitsus seda toetab.

"Ka Helir-Valdor Seerder andis segaseid signaale. /.../ Ma ei oleks sugugi kindel, et Isamaa ei vali EKRE-laadset taktikat," sõnas ta ja lisas, et Keskerakond on praeguseks küll oma meelt muutnud, kuid varem on just nemad olnud Rail Balticu esivihkajad.

Neeme Korv ütles, et Keskerakond on praeguse seisuga kindlalt Rail Balticu poolt olnud, kuid EKRE on kogu aeg selle vastu seisnud ja Isamaa algusest peale erakordselt segast hoiakut väljendanud ja kasutanud väljendit "mõõdukalt skeptiline".

"Põhimõtteliselt erakond, kes Eesti omal ajal läände orienteeris, on ju osalt siiani väga jõuliselt EL-i ühtsuse ja Euro-Atlandi julgeolekustruktuuride toetaja olnud, kui peame silmas julgeolekupoliitikat ja Rail Baltic on ka julgeolekuprojekt. Sellepärast osa Isamaast justkui oleks endiselt selle taga, aga samas on ju Isamaa toetanud katuserahadest Avalikult Rail Balticust ühingut, mis on tegelikult avalikult Rail Balticu vastu," lausus ta.

Teistpidi võib Korvi hinnangul mõelda, et kui asi jõuab nii kaugele, et tõepoolest Rail Balticu rajamine üle vaadatakse, võidakse üle vaadata ka valitsuse koosseis, sest Rail Balticu küsimus taandub ka sellele, et hakkame tõsimeeli arutama, kas tahame EL-is olla või mitte.

"Arvan, et Eestil ei ole siin eriti küsimust. Kui vaatate ükskõik milliseid avaliku arvamuse uuringuid, siis siinkohal jooksevad küll kuskilt mingid jooned läbi," lausus ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: