"Sektoriaalselt tuleb vaadata, keda aidata ja keda mitte. Kaitse on see, et tõepoolest need, kus on võimalik näha, et tulevikus asi tagasi tuleb, neid töökohti tuleb säilitada ja ka inimesi toetada. Äriedu kellelgi ülal hoida, see ei ole mitte kunagi kriisi ajal eesmärk." ütles Atonen.

"Ma saan ettevõtjatest aru, kes teatud kirju kirjutavad, aga loen seda ka teatud kriitikaga, teatud huumori ja teatud pahameelega, et meil ei ole riiki, kus raha seinast tuleb," lisas Atonen.

Saatejuhi Indrek Kiisleri märkusega, et pandeemia eelselt oli Eesti majanduses buumiaeg ning osadel sel ajal tekkinud ettevõtetel ei ole elulootust, Atonen nõustus, lisades, et kriisist tulenevalt ei ole riigi prioriteet kaitsta ettevõtete äririske.

Kuigi Eesti on laialdaselt tuntud kui edukas IT-riik, on platvormide mitmekesisus ja õpetajate võime modernsete e-õppekeskkondadega toime tulla teinud kodust õppimise segaseks nii õpilastele kui ka õpetajatele endile. Lahenduseks võiks olla riiklikult otsustada, mis platvormil oleks tulevikus sarnases olukorras kõige lihtsam ja adekvaatsem õppida, ütles Atonen.

"Teha otsus, et tõepoolest läheme selle tarkvara peale üle, ostame massiliselt sisse ja õpetame õpetajad välja. Siis on meil e-õppe pool palju paremini kaetud. Kuni seda ei ole, siis igaüks ise hulbib ja õpib," ütles Atonen.

Verevahetuse puudumine Eesti poliitikas on riiklik probleem

Reformierakonna liige lisas, et Eesti poliitika üheks suurimaks murekohaks on see, et poliitikasse ei suundu küllalt helgeid noori inimesi ning järjest vähem tahetakse end poliitikaga siduda.

Atonen lisas isiklikust kogemuset, et iga aastaga on vähenenud koolilaste arv, kelle unistuste amet oleks poliitik.

 "See on riiklik probleem tegelikult, kui sinna neid paremaid ikka ei lähegi ja see ei ole enam ihaldusväärne, siis on see ikka väga suur õnnetus, lõpetas Atonen.