"Pealtnägija": kuidas politsei kohati tühja tööd teeb
Epideemia ohjeldamise raskuskese Eestis on hetkel haigete karantiini ja distantsi hoidmine, milleks kehtestati demokraatlikus riigis seninägematud piirangud. "Pealtnägija" ajakirjanik Taavi Eilat jälgis politseid selle "režiimi" kehtestamisel ja avastas, et kohati teeb politsei tühja tööd, ajades taga juba tervenenud inimesi.
Erakorraliselt moodustatud koroonapatrullides on n-ö tavalised tänavapolitseinikud, kelle ridu täiendati ametivendadega teistest üksustest, näiteks liikluspolitsei eskordist.
"Covid-patrull on see patrull, kes lahendab väljakutseid, mis on seotud eriolukorraga. Ja põhisuunitlus on 2+2 reegel. Ehk siis, kui patrull näeb, et kuskil inimesed kogunevad ja pole reeglite järgi, palub korrarikkumine lõpetada, vestleb inimestega, selgitab, miks see reegel on vajalik, miks see reegel on oluline," rääkis "Pealtnägijale" politsei välijuht Vadim Kuperštein.
Ainuüksi Harjumaal tegutseb korraga ligi 40 patrulli, kellest suur osa on koroonaekipaažid. PPA juhtide sõnul pole eesmärk jõuline sekkumine või – veel hullem – komandanditund, vaid siniste mundrite suurem kohalolek linnapildis peaks iseenesest süstima rahu ja distsipliini.
"Kuna tegu on eriolukorraga, peame olema veel rohkem nähtavad," tõdes Kuperštein.
Meetmeid on siiski tiba enam kui tänavanurgal passimine. Rivistuse järel sõidavad ekipaažid üle linna laiali, sealhulgas masinad megafonidega. Sellises ulatuses tänavateavitust pole uues Eesti vabariigis enne tehtud.
Kesklinna patrullpolitseinik Kauri Peel kontrollis koos paarilisega jalgsipatrullis Reidi teel liikuvaid inimesi, kellest enamik veedab lihtsalt vaba aega. "Kontrollime, et inimesed ei rikuks eeskirju, et ei oleks rohkem kui kaks inimest ja vahe oleks ka vähemalt kaks meetrit," selgitas patrullpolitseinik Kauri Peel. "Ei avastanud ühtegi [rikkumist] praegu. Inimesed on väga hästi aru saanud sellest, mis on määratud."
Mereäärne promenaad oli rahvast täis, aga ühtegi noomitust polnud põhjust teha. Kui eriolukorra alguses oli selle trotsijaid üpris tihti, siis paari nädalaga on neid palju vähem, ehkki üksikuid ülbitsejaid, kes ohutusmeetmetes kahtlevad, ikka esineb. Eestis on mõned juhtumid, kus reeglite rikkujaid on isegi trahvitud, aga enamasti püütakse kasutada sõna jõudu. "Kui nad saavad aru, siis piirdume suulise ettekirjutusega ja kui ei saa, siis teeme kirjaliku ettekirjutuse," sõnas Peel.
Ajal, kui Eilat oli politseiga patrullis Reidi teel, jooksis häirekeskuse ekraanile pilt Tallinna valvekaameratest – tegu oleks justkui kummituslinnaga. "See on äärmiselt ebatavaline, mida me tänapäeval näeme," nentis operatiivteabetalituse juht Jane Varipuu. "Eriti kui arvestada, et ilmad juba lähevad soojemaks ja rahvastiku liikumine on nii väike tänavapildis. Ja veel vanalinnas, kus on muidu nii, et ei pääse üksteisest mööda. See on väga ebatavaline."
Lisaks valvekaamera seirele jõuab häirekeskusesse iga päev teateid valvsatelt kodanikelt, kes raporteerivad epideemia ajal lubamatult suurtest kogunemistest. Laekunud info edastatakse patrullile, kes sõidab bravo ehk teise astme väljakutsena kohale. Näiteks teisipäeval fikseeriti Harjumaal 99 2+2 reegli rikkumist.
Isegi politsei möönas, et sellist Suure Venna käitumist õigustab ainult praegune väga erandilik olukord. "See tegevus, mida tänasel päeval politsei teeb, ei ole millegagi võrreldav. See on enneolematu," ütles Varipuu. "Kui nii võtta, et siin ei ole mingit tavapärast politseilist seost, aga tänapäeval on see vajalik."
Patrullpolitseinik Risto Kotkas kasutas Stroomi rannas, mis on pealinna puhkajate üks teine lemmikpaik, nutikat abivahendit, et jalgsipatrulli tööd tõhustada. "Prooviks vaadata, kuidas inimesed sellest distantsireeglist kinni peavad. Ja kui keegi rikub seda reeglit, siis ka vastavalt reageerida ja kontrollida, kas nad on üldse teadlikud," rääkis Kotkas.
Kuigi üldpildis oli taevast näha, et inimesi siblib Stroomi ranna pargis palju, siis tegelikult liiguti paaridena, mis on eriolukorra reeglite järgi igati lubatud.
Kui Stroomi kandis töötavad koos droonioperatoor ja ATV juht, siis Saaremaal katsetati nädalapäevad tagasi programmeeritud drooni, mis seirab ja – kui vaja – hoiatab.
Linnades on õhuseire lisavõimalus, aga hõredamalt asustatud maapiirkondades Lõuna- ja Kagu-Eestis põhiline meetod. Esimest korda Euroopa Liidu ajal on piir Lätiga nii pikalt lukus ja suuri alasid, sh pisikesi metsasihte kahe riigi vahel jälgitakse just õhust. Piiririkkuja saab hoiatuse või rahatrahvi ning määratakse 14 päevaks karantiini.
See toobki järgmise teema juurde. Ehkki politsei on eriolukorras suurte jõududega väljas, määrati 500 ametnikku reservi, juhuks kui eesliinil olijad haigestuvad. Teiste seas istub hetkel kodus Tallinna kesklinna piirkonnapolitseinik Ivar Saar, kellele on kaks ülesannet – esiteks püsida terve ja teiseks teeb ta kodukontorist kodanike karantiinikontrolli.
"Ülesanded, mis ma olen saanud, on siis suhelda inimestega, kes on riiki sisenenud ja kellel on määratud karantiin. Ja siis sinna hulka ka inimestele, kellel on ka diagnoositud koroonaviirus," avaldas Saar.
Olgu kohe öeldud, et ei toimu mingit totaalset salajast jälgimist. Ühelt poolt on PPA-l info hiljuti riiki sisenenud inimestest, kes lähevad automaatselt 14 päevaks eneseisolatsiooni ja teiseks edastab terviseamet PPA-le info inimeste kohta, kellel tuvastati testiga koroonanakkus. Juba teist nädalat helistavadki politseinikud, teiste seas Ivar Saar oma köögilaua tagant neid inimesi regulaarselt läbi.
"Mina omalt poolt selgitan veel üle karantiinireeglid, et tuleb ikkagi kodus olla ja väljas käia ainult kui on vältimatult vajalik," sõnas Saar. "Toome ka näiteks, et on vaja rohtu osta, võib-olla kellelgi on parasjagu viibimiskohas oht elule. Ja on ka niisugune näide, et kui koeraga jalutama vaja minna, see on ka vältimatult vajalik."
"Selgitame ära ka selle, et kui isik tuli riiki sisse ja ütles oma viibimiskoha, kas ta on ka seal viibinud," lisas Saar.
Kui üldjuhul mõistavad inimesed, et reeglid on kõigile kasulikud, siis Saare sõnul leidub ka keeldujaid. "Inimene ütleski politseiametnikule, et jah, tema seda viiruse asja ei usu ja ta ei kavatsegi mingisuguseid reegleid järgima hakatagi ja saatis pikalt," meenutas Saar.
Neile, kes kadusid ära või keda kätte ei saada, läheb politsei koju ukse taha - patrullid Nõmmel kontrollisid "Pealtnägija" kaamera ees kolme karantiiniinimese aadressi. Esimesel kahel juhul selgub, et ameteid veeti ninapidi ja inimest ei seosta selle kohaga miski. Ja kolmandal korral võtavad politseid trepil vastu naabrid, kellest üks on karantiinimääratu ema – lähikontaktne, kes ka ise peab kodus püsima ja vahet hoidma.
Esialgu tullakse uuesti külla, aga halvemal juhul ähvardab tahtlikku karantiini rikkujat sunniraha: kahel korral on seda määratud: ühel juhul 500 eurot ja teisel 2000 eurot.
Nii ministrid kui tippametnikud kinnitavad, et selline lauskontroll on ülimalt erandlik ja õigustatud ainult elude päästmisega epideemia ajal, kuid kui "Pealtnägija" seda "aparaati" jälgib, avastatakse üks totter probleem. Nimelt selgub, et politsei ajab pahatihti taga juba tervenenud inimest!
"Inimestel on siis määratud diagnoos, aga nad on vahepeal juba terveks saanud. Aga siis käime ikkagi ettevaatusabinõud üle," ütles Saar.
Siin ilmnebki üllatav probleem just nimelt testimise tulemusel diagnoosi saanud inimestega. Kuigi terviseamet teab täpselt, kes haigeks tunnistati, siis nende puhul, kes põevad haigust kodus – ja neid on ikkagi enamik – ei jõua politseini info, kui nad on terveks saanud. Et politsei ajab tihti taga juba terveks tunnistatud haigeid, tunnistas ka perearstide seltsi juht.
"Jah, selle märgi saad küll külge, see on imelihtne," tõdes Eesti Perearstide Seltsi esinaine Le Vallikivi. "Aga kuidas sa sellest märgist vabaned või sa jäädki seda eluaeg kandma, seda kokkulepet otseselt ei olnud."
Ehk siis politseini tegelikult ei jõua see info, et inimene on terveks kuulutatud ja talle ei peaks helistama? "Helistama peame ikka, aga on, jah, selline olukord," tunnistas Saar. "Mina hakkasin helistama 26. märtsil ja tegelikult inimesed, kes said diagnoosi 3. märtsil või kui võtta neliteist päeva otsa, siis tegelikult tunnistati vahepeal isegi terveks. Enamik, kellega ma suhtlesin, kellele diagnoos anti, on tegelikult juba terved."
Ka terviseamet möönis, et süsteemide ühildamatuse tõttu ei jõua info ametlikest tervenemistest, välja arvatud haiglas olnud kõige raskemad juhtumid, nendeni ega politseini.
Veel suurem auk on aga selles, et need inimesed, kelle puhul diagnoositi võimalik koroona perearsti poolt ainult sümptomite põhjal ja ametlikku testi ei tehtud, sest nad ei kuulu riskirühma, ei kajastu kuidagi terviseameti ega politsei statistikas. Kui ametlikult testiga diagnoosituid on pisut üle tuhande, siis arvatakse, et haigeid võib olla tegelikult kümme korda rohkem. Enamik perearsti poolt karantiini määratuist ei saa kõnet Ivar Saarelt või tema kolleegidelt ja tuleb lihtsalt loota tervele mõistusele, et nad ohutust jälgivad.
"Perearstide praegune käsitlus ongi see, et ükskõik, kui vähe või palju inimene köhib või on nohuga, jääb ta ikkagi koju isolatsiooni ja me käsitleme teda kui potentsiaalset koroonahaiget," selgitas Vallikivi. "Mõistlik on ikkagi öelda neile kõigile, et te olete selle karantiini ajal kodus ja nii ongi."
Terviseamet rõhutas, et olukord on arenenud nii kiiresti, et andmebaasid ei jõua järele, kuid infovahetuse tõrgete kaotamisega tegeletakse, samas riivamata isikuandmete piiranguid.
Toimetaja: Maarja Värv