Politsei- ja piirivalveameti (PPA) operatiivjuht Tago Trei ütles ERR-ile, et jaanipühade kõige aktiivsemal ajal on politseiressurssi väljas sama palju nagu koroonakriisi ajal keskmiselt ühes ööpäevas.

"Samuti patrullivad politseinikud ja piirivalvurid paatidega veekogudel, kuhu sooja ilmaga enam inimesi puhkama ja pidutsema koguneb," ütles Trei.

Pühade ajal pöörab politsei eriliselt rõhku kiirusemõõtmisele. Lisaks tavalistele kiiruskaameratele paigaldatakse üle Eesti ka mobiilseid kiiruskaameraid.

"Me oleme kaardistanud ära kõik sellised jaanituled, mida korraldatakse - mõnes kohas on ka avalikud üritused konkreetselt planeeritud. Aga veelkord, me pöörame tähelepanu kindlasti terves Eestis, erilise tähelepanu all kindlasti on veeäärsed kohad," selgitas Põhja prefekt Kristian Jaani "Aktuaalsele kaamerale".

Trei sõnul alustati mastaapseid politseioperatsioone autojuhtide kainuse kontrollimiseks ja kiiruseületajate tabamiseks juba eelmisel nädalavahetusel.

"Kokku kontrolliti nädalavahetusel Eestis üle 15 000 autojuhi kainust ning kõrvaldati liiklusest üle saja joobes juhi. Lisaks tabati pea pooltuhat kiirusületajat. Need numbrid on muret tekitavad ning kahetsusväärselt tõi nädalavahetus kaasa mitu rasket liiklusõnnetust, milles kaotas elu kolm inimest," ütles Trei.

Lisaks on Trei sõnul probleemne ka koduvägivallajuhtumite ja alkoholiga liialdanud inimeste juhtumite arvu kasv.

Pühade eel on pealinna tänavad vaiksed. Esmaspäeval tabas Tallinna kesklinna politseipatrull keskpäevaks ligi kümme piirkiiruse ületajat.

"Täna on rahulikum kui muidu. Inimesed on tõenäoliselt maale kolinud juba, jaanid ja pühad on tulekul," ütles patrullpolitseinik Kauri Peel.

Olukorda liikluses aitaks parandada veapunktisüsteem

Vikerraadio saates "Uudis +" rääkisid PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe ja vandeadvokaat Indrek Sirk veapunktisüsteemi loomisest, mis aitaks anda paremat ülevaadet erinevatest rikkumistest ja neid ka edaspidi ära hoida.

"Täna võib päris mitu pisirikkumist toime panna, need ei kajastu väärteomenetluse, rikkumisena. Need on hoiatustahvid ja neilt kogumina karistusi määrata ei saa," ütles Kullamäe.

Kullamäe lisas, et lisaks veapunktisüsteemile on juba praegu kasutusel ka erinevad programmid, kuhu pidevaid liiklusrikkujaid suunatakse. Liiklusrikkujad saavad enamasti trahvi, kuid Kullamäe sõnul on lisaks nendele ka liiklushuligaane arreteeritud, neilt on ära võetud sõiduõigus või koguni sõiduvahend.

Indrek Sirk selgitas, et möödunud aastal pandi Eestis toime 300 000 erinevat rikkumist, millest igat kuuendat näeb politseinik registrites. Sirgi sõnul aitaks veapunktisüsteem kõiki neid rikkumisi kajastada ning tulemusi annaks see mõne aasta pärast.

"Tegelikut tuleb sihitada järelevalvet niiviisi, et tuleks seda rohkem teha. Mitte midagi pole teha, see on tegelikult kõige kiirem meede, mis liiklust rahustab. Seda nägime hästi aastatel 2007-2009, kus me suutsime liikluses hukkunute arvu tänu väga jõulisele järelevalvele aastas kahesajalt hukkunult viia sajale hukkunule ja nüüd on ta kukkunud veel allapoole," ütles Sirk.

Samas lisas Sirk, et võrreldes Euroopa keskmisega on Eestis liiklusohutuse olukord väga hea, kuid Skandinaavia maadele ja Suurbritanniale jääb Eesti veel alla.