"Pealtnägija": hulk eestlasi pages koroonaviiruse eest soojale maale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Samal ajal kui sajad eestlased otsisid võimalusi koju tagasi tulla, otsustas hulk inimesi enne piiride sulgemist koroonaviiruse tõttu ette võtta vastupidise tee ja minna soojale maale. Riigi seisukohast on sellised viimase minuti lahkujad aga vastutustundetud.

42-aastane Andres Vink elab Phuketi saarel, tegeleb reisikorraldusega Tais ja veab jõudumööda kohalikku Eesti seltsielu. 49-aastane kontserdipromootor ja turismiärimees Andreas Lukin jagab aega kahe maa vahel. Kui alaliselt Tais elav Vink otsustas enne reisipiirangute kehtimahakkamist kodumaale mitte naasta, siis aastas keskmiselt neli kuud Tais elav Lukin sõitis soojale maale kohe pärast eriolukorra kehtestamist Eestis, kui Aasiasse suunduvad lennukid olid juba peaaegu inimtühjad, vahendas "Pealtnägija".

Vastavates veebifoorumites oli näha, kuidas samal ajal, kui tuhanded eestlased püüdsid pandeemia tõttu kiirkorras kodumaale naasta, leidus teatav hulk, kes pakkisid kotte ja püüdsid Eestist jalga lasta, uskudes, et kaugel maal on kas turvalisem või muidu mõnusam. Paljud küsisid nõu just Vingilt. 

"Mina arvan küll, et Tais on praegu turvalisem. Aga selles mõttes, et eks tulevik näitab. Ma mingeid suuri veksleid välja ei käi, aga ma arvan, et praegu siin olla, kui mul oleks laps ja pere ja mul oleks valida, kas ma elan Tais või Lasnamäel ja sõidan igal hommikul bussiga tööle või lähen kas või tavalisse toidupoodi, siis ma igal juhul tuleks siia. Aga jah, eks paljudel ei ole seda võimalust," selgitas Vink.

Vingi hinnangul otsustas sinna jääda või laekus Taisse viimase kümne päeva jooksul sadakond Eesti koroonapagulast. Üks neist on teenindusvaldkonnas tegutsev 23-aastane Triin, kes lahkus sooloreisile 11. märtsil ehk päev enne Eestis eriolukorra väljakuulutamist ning otsustas nüüd koju naasmise teadmata ajaks edasi lükata.

"Ma ei tahtnud sellest loobuda ja see olukord ei heidutanud ka väga. Kui bassein on olemas ja basseinis ujuda võib, siis ei ole hullu," selgitas Triin.

Foorumites arutati ka teisi sihtkohti nagu Austraalia, Egiptus või Tenerife, kuid lõviosa viimase hetke lahkujatest läks Taisse, sest see oli üks viimaseid riike, kes kehtestas ranged reisipiirangud, seal on ees teatav Eesti kogukond ja hinnatase mõõdukas, rääkimata kliimast.

"Mul on tõesti odavam siin elada, kuna praegu ongi nii aktuaalne see koroona, rahvas ei liigu, rahvast ei ole siin. Toitude hinnad on lihtsalt täiesti madalad. Kõik on palju odavam. Kõik majutused on vähemalt 50 protsendi odavamad. Ja seega igapäevaelu on väga odav," rääkis Triin.

Ministeerium: välismaal viibijate tagasitoomine läheb järjest raskemaks

Välisministeerium, kellele tehti etteheiteid, kui inimesi kriisi keskel piisavalt kähku koju ei suudetud aidata, suhtub väljarändesse taunivalt.  Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ütles, et välismaal viibivate eestlaste kojutoomine muutub üha keerulisemaks.

"Minu sügav soovitus on nüüd küll, et palun mitte lahkuda Eestist enam sellepärast, et pärast on tohutult palju vaeva teie tagasi toomisega ja see muutub järjest keerulisemaks," rääkis Saks.

"Probleem ei ole niivõrd selles, et inimeste tahe oleks midagi hukka mõista, vaid inimesed ei anna endale aru, et selles olukorras, mis praegu on, lennuühendus lihtsalt füüsiliselt katkeb. Praegu on viimane nädal, kus on olemas viimased liinilennud üksikud veel, mis toimivad, ja alates järgmisest nädalast on ainuke võimalus, kui keegi suur riik korraldab, eriti kaugelt distantsilt, mõne tšarterreisi. Sinna peaks peale mahtuma. Aga ka need lõppevad ära. Siis tuleb mingisugune periood, kus liikumine on sisuliselt võimatu," selgitas ta.

Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike liitub ministeeriumi üleskutsega. "Meie soovitus on kindlasti see, et pigem püsige kodus. Olukord võib iga hetk muutuda. Praegu küll on olemas, lennukid veel lendavad, aga see võib iga kell muutuda nii, et pigem ikkagi üleskutse on see, et inimesed, püsige kodus. /.../ Kindlasti kodus on parem olla karantiinis või püsida, kui ükskõik kus mujal," ütles ta.

"Pealtnägija külastas Tallinna lennujaama eelmise nädala neljapäeval, 19. märtsil. Ajal, mis oleks muidu päeva üks tipptund, oli terminal tühi. Riigid sulgevad üksteise võidu piire võõrriikide kodanikele ja lennufirmad tühistavad väljumisi.

Reisijaid on praegu vaid üksikuid

Kui tavalisel päeval oli Tallinna lennuväljal 120 maandumist ja starti ööpäevas, siis nüüd on alles vaid 16, seejuures on vaid üksikud lahkuvad reisijad. 

"On neid, kes tahavad koju tagasi, aga ka neid, kes tahavad just kodust ära saada. /.../ Pigem ma arvan, et need, kes välja lendavad, on välismaalased," ütles Tuvike, kelle sõnul eestlaste massilist põgenemist praegu märgata pole.

Näiteks Aljona otsustas minna Hollandisse sugulaste juurde. "Sellepärast, et kool on digitaalselt nagunii. /.../ Ma lähen lihtsalt üheks kuuks," ütles ta.

Näiteks 180-kohalisele Malta lennule läks vaid viis inimest, nende seas Eero.

"Mul on seal äri ja siis mulle eile jõudis teade, et pannakse piirid kinni seal ja siis ma muutsin oma lennu tänasesse päeva ümber," selgitas ta ja kinnitas, et on valmis Maltal 14 päeva karantiinis olema.

Andrew pidi lendama Suurbritanniasse, sest tal on Oxfordis kolm äri. "Põhimõtteliselt peaksin minema tagasi. Aga on ebakindel aeg. Pole kindel, kas mul on enam äri, kuhu naasta. Mul on naine ja viieaastane poeg. Olen haigestumise pärast väga mures. Kehtestasime enesekarantiini. Aga peab riskima, et maailmas elu edasi läheks," rääkis ta.

Neljapäeva ennelõunal lendas Istanbuli kaudu Phuketi ka Alari, kes otsustas maksku-mis-maksab siiski oodatud puhkusele sõita, seda enam, et pidi Tais kohtuma välismaalasest pruudiga ja oma tööd - internetis kaarte mängida -  võib ta ka distantsilt teha.

"Jaanuaris tundus, et Aasia tundub olevat väga halvas seisus, aga nüüd otsustasin, et Euroopa tundub veel hullemas olevat, et on täiesti okei reisile tulla," selgitas ta.

Alari ei soovinud oma täisnime avaldada, sest tema - nagu paljud teised lahkujad - saavad aru, et sellele vaadatakse halvasti. 

"Debiilik oli kõige tihedamini kõlav sõna, aga mõned olid rahulikumad. Enamus arvas, et see ei ole superarukas idee, aga mulle ei tundunud see nii hull. Nüüd tundub isegi vähem. Hotellid on siin mõned täiesti välja bookitud," ütles ta.

Nii mõnigi koroonapagulane keeldus kriitikale viidates intervjuust "Pealtnägijale".

Lahkujate hinnangul on Tais praegu turvalisem, aga ka seal piirangud karmistuvad

Triin suhtles välisministeeriumiga ka otse ja sai tungiva soovituse jalamaid koju naasta, kuid jääb endale kindlaks paradoksaalselt ka seetõttu, et naasmine on juba nii kallis. "Kui ma praegu peaksin võtma piletid tagasi, kui veel on, siis kõige odavam pilet oli 600 eurot, aga juba järgmine pilet Finnairiga oli 1600, et selline - trikikoht," ütles ta.

"Need inimesed, kes on teadlikult valinud, et nad jäävad siia mõneks kuuks või kuuks või kaheks nädalaks - oleneb, kui kaua see jama kestab -, see ei ole vastutustundetu, vastupidi, see on vastutustundlik, et sa pigem lähed just eemale sealt kriisikoldest ja tuled siia hajaasutusse," leiab Andres Vink.

Ühelt poolt usuvad lahkujad, et väljaspool Euroopat, mis on hetkel kujunenud pandeemia keskmeks, on turvalisem. Teisalt põhjendatakse, et kui kodumaal töö otsa lõppes, on näiteks Tais odavam elada.

Samas on näha, et ka seal keeratakse kruvisid kinni - nädalavahetusel teatas Tai massaažisalongide, välijõusaalide, baaride ja ööklubide sulgemisest üle riigi. Lisaks kehtestati karmid piirangud riiki sisenemisele. Ametlikud haigestunute numbrid on veel võrdlemisi väikesed.

"Ma, olles 20 aastat kursis Tai elu-oluga, usun, et siin võib täiesti olla selline olukord, et lihtsalt ei avaldata kõiki numbreid," ütles Andreas Lukin.

Ametnikud ja lennunduseksperdid ütlevad, et isegi parimal juhul, kui tervishoiukriis ületatakse Eestis piisavalt kiiresti, ei taastu lennuühendused kindlasti endisele tasemele üleöö. Samuti on ennustamatu, kui kallis saab olema lendamine pärast kriisi. 

"Lukku me ei lähe, see on meie prioriteet kindlasti, et hoida lennujaama töös. Võib küll juhtuda see, et ajutiselt katkeb reisiliiklus, aga samamoodi paralleelselt meil käib ka cargolennukeid, aeg-ajalt on vaja ka meditsiinilende teha, kõik need. Nende jaoks me peame olemas olema ja kindlasti me kuidagi täna isegi ei mõtle sellele, et Tallinna lennujaama kuidagi kinni panna," ütles Tuvike.

"Ma arvan, et need inimesed ikkagi saavad koju, kui tahavad. Ja kui nad väga tahavad, siis küll nad leiavad selle võimaluse, sest kõik lennukid ju seisma ei jää," arvas Vink.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: