Terviseametil polnud õigust hambaarstide ja erakliinikute tööd piirata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1586421900000 | amCalendar}}
Hambaarst.
Hambaarst. Autor/allikas: ERR

Terviseamet ületas oma volitusi, kui keelas hambaarstidel ja erakliinikute eriarstidel plaaniliste haigete ravimise, leiab õiguskantsler. Sellise taseme otsuse õigus olnuks sotsiaalminister Tanel Kiigel.

Õiguskantsler Ülle Madise saatis sotsiaalminister Tanel Kiigele kirja, milles teatab, et terviseamet on ületanud oma volitusi, peatades eriolukorra ajaks hambaarstide ja erakliinikutes eriarstide juures plaaniliste haigete ravi.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tervishoiu valmisoleku tasemetest lähtuvalt ei ole terviseametil volitust anda hambaarstidele ja eratervishoiuasutustes töötavatele eriarstidele korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks selliselt, et neil tuleb lõpetada plaanilise abi osutamine. Selline pädevus olnuks seaduse järgi sotsiaalministril, kes võib kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tavapärasest erinevad ajutised nõuded.

Terviseamet võib eraraviosutajate tegevust piirata vaid juhul, kui esineb mõni majandustegevuse nõuete rikkumine, näiteks maksuseaduste, keeleseaduse või tarbijakaitseseaduse alusel. Praegusel juhul aga selliseid rikkumisi pole olnud.

Terviseamet võib vajadusel teha ministrile ettepaneku kehtestada hädaolukorra ajal ajutised tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded, kuid seadust ei saa mõista nii, et kui minister ei ole kehtestanud tervishoiuteenuste kättesaadavusele piiranguid, võib tema asemel piiranguid kehtestada terviseamet.

Seni ei ole minister seoses eriarstiabiga tervishoiuteenuste kättesaadavuse piiranguid ega tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutisi nõudeid kehtestanud. Seega ei ole terviseametil ka volitust anda korraldusi hambaarstidele ja eratervishoiuasutustes töötavatele eriarstidele tegevuse ümberkorraldamiseks selliselt, et neil tuleb lõpetada plaanilise abi osutamine, leiab õiguskantsler. Sestap palub ta sotsiaalministril hinnata, kas vajadus sellisteks piiranguteks on olemas ning sel juhul, vastavalt seadusele, terviseametit selleks volitada.

Õiguskantsler tuletab meelde, et otsuseid tuleb ka põhjendada. Näiteks kui hambaarstidel ja eratervishoiuasutustes töötavatel eriarstidel ei lubata osutada plaanilist abi ka olukorras, kus isikukaitsevahendeid on piisavalt ning tervishoiutöötajate ja patsientide ohutus tagatakse isikukaitsevahendite kasutamisega, tuleb piirangut põhjendada.

Põhjendused on vajalikud ka siis, kui keelatakse tervishoiuteenuse osutamine kõikidel eriarstide erialadel, sh nt infektsioonhaigused, laborimeditsiin, onkoloogia, otorinolarüngoloogia, peremeditsiin, günekoloogia, töötervishoid.

"Palun vormistada õigusaktid õiguspäraselt ning teha adressaatidele teatavaks.
Palun andke oma sammudest esimesel võimalusel teada," lõpetab õiguskantsler Ülle Madise oma pöördumise sotsiaalminister Tanel Kiigele.

Ministeerium: olime sellises olukorras esimest korda

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste põhjendas seaduse valesti tõlgendamist asjaoluga, et seda tuli niisuguses olukorras rakendada reaalselt esimest korda.

"Kui korralduse ettevalmistamine käis, olid kaasatud ka sotsiaalministeeriumi juristid sellesse õiguslikku diskussiooni, mismoodi neid sätteid tõlgendada ja jõuti järeldusele, et seda võib teha terviseamet. Millistel kaalutlustel sellele otsusele jõuti, juristid õiguskantslerile kindlasti annavad," lubas Paluste.

"Kui korraldus anti, oli tegu väga tõsise olukorraga. Neid eesmärke, miks selline korraldus pärast pikka ja põhjalikku kaalumist välja anti, oli üsna mitmeid. Oli kriitiliselt vaja piirata nakkusohtlikke kontakte, oli väga terav puudus isikukaitsevahenditest ja polnud veel kindlust, kas need hanked õnnestuvad ja kas vahendid saabuvad õigeaegselt," kirjeldas ta.

Ta selgitas, et ministeerium oli valmistunud halvimaks stsenaariumiks, kus oli plaanis kasutada kõiki vabanevaid ressursse eratervishoiust ja hambaravist, nii inimesi kui ka ruume, et tulla toime potentsiaalselt massilise haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste hulgaga.

Ta tõdes, et kuna olukord on stabiliseerumas, hakkab ministeerium järgmisel nädalal arutama hoopis, mil viisil hakata tervishoiuvõrgus piiranguid leevendama. Seega võib eratervishoiteenuste piiramine kaotada järk-järgult üldse aktuaalsuse.

"Erakliinikutelt võidakse hakata piiranguid maha võtma, aga tuleb arutada, mis järjekorras seda teha, et mitte anda tõuget uutele nakatumistele. Seda hakatakse arutama järgnevatel päevadel," lubas Paluste.

Ta ütles, et kui erakliinikutel peaks tekkima soov otsust õiguslikult vaidlustada, tuleb see lõpuni vaielda ehk lasta kohtul otustada.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: